Eesti vesinikutehnoloogiate ühing (EVÜ) tegi juuni alguses kolmele ministrile, sealhulgas majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ettepaneku kasutada Eesti raudteeinvesteeringutes elektri asemel vesinikutehnoloogiat, sest see on ühingu hinnangul mitmes mõttes odavam.

Kuningas kirjutas vastuses ettepanekule, et kuigi valitsusel puuduvad vesinikrongi kasutamise kohta ametlikud otsused, siis põhimõtteline raudtee rohelisematele kütustele viimise suund on võetud.

"Tallinna-Viljandi raudteeliin sobiks kõige tõenäolisemalt pilootlõiguks, kus vesinikku raudteel katsetada. See lõik on täiesti elektrifitseerimata ninjg tegemist on sisuliselt tupikraudteega, kus liiguvad regionaalsed reisirongid," kirjutas Kuningas.

Valitsus teatas mullu juulis plaanist elektrifitseerida kogu Eesti raudteevõrk. Raudteede ümberehituse algus on planeeritud 2022. aastaks ning kogu projekti maksumus on ligi 300 miljonit eurot. Kokku on Eestis vaja elektrifitseerida umbes 800 kilomeetrit raudteed.

EVÜ hinnangul ei ole see majanduslikult mõistlik, sest vesinikutehnoloogia kasutusele võtmine pakub kordades odavamat lahendust. Ühing märkis ministritele saadetud kirjas, et elektrifitseerimise asemel vesinikutehnoloogia rakendamine annaks võimaluse hoida kokku kuni 350 miljonit eurot, summasse on arvestatud ka riigi võetud kliima- ja taastuvenergiaeesmärkide täitmiseks kuluv raha.

EVÜ hinnangul saaks kokkuhoitud raha kasutada raudteel reisiliikluse kiiruse tõstmiseks. Lisaks raudteele soovitab ühing vesinikutaristu kasutusele võtta ka maanteetranspordis.

EVÜ ettepanekule on alla kirjutanud teiste hulgas Eesti teaduskoda, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, Tartu ülikooli füüsika instituut ja Tartu ülikooli keemia instituut.

Riik hakkab vesiniku kasutamist alles uurima

MKM viib vesiniku kasutusvõimaluste kohta läbi uuringu; kes selle läbi viib, selgub sel sügisel. Uuring peaks andma vastuse ka vesiniku kasutamise kohta transpordisektoris.

Lisaks on riigil kavas pilootprojekt, millega testitakse läbi Eesti oludes vesiniku tervikahel alustades tootmisest ja lõpetades lõpptarbimisega. Pilootprojekt peaks valmis saama hiljemalt 2024. aastaks. Kuningas märkis, et pilootprojekt ei pruugi toimuda raudteel. "Kas piloot saab olema vesinikrong, -praam, -buss või midagi muud, ei ole hetkel paigas, see sõltub selle teostatavusest, perspektiivikusest ja muudest näitajatest," kirjutas Kuningas.

Kuningas märkis, et vesiniku kasutamine transpordisektoris on ka mujal maailmas veel testimisel ning ükski riik pole otsustanud seda suuremahuliselt kasutusele võtta. "Vesinik on eelkõige alternatiiv energia salvestamisele. Sealjuures on aga palju vastamata küsimusi seoses selle ohutusega, kuna see on kokkupuutel õhuga oluliselt süttimisohtlikum kui maagaas või bensiin," nentis ta.

Vesinik kui võimalik tuleviku energiaallikas on olnud teemaks ka transpordi liikuvuse ja arengukava 2021–2035 aruteludel.