Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku kliimaseaduses

Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid reedel Luxembourgis kokku kliimaseaduses, mis muudab õiguslikult siduvaks ühenduse plaani saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Kliimaseaduse alusel hakkab EL koostama plaane kasvuhoonegaaside vähendamiseks liikmesriikides ning see hakkab mõjutama majanduse kõiki sektoreid, nõudes aastas sadu miljardeid eurosid investeeringuid. Seadusega fikseeritakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ning see paneb paika reeglid, mille alusel hinnatakse eesmärgi suunas tehtavaid samme.
Ükski 27 liikmesriigist reedese otsuse vastu ei olnud, ainult Bulgaaria jäi erapooletuks.
Kokkulepe seab siiski kliimaneutraalsuse saavutamise Euroopa Liidu kui terviku kohustuseks, mitte igale liikmesriigile eraldi, jättes nii võimaluse mõnele suuremale saastajale teiste arvelt, kes on oma heitmeid kiiremini vähendanud, rohkem aega kohanemiseks.
Samas jäi otsus poliitiliselt kõige tundlikuma küsimuse - suurendada 2030. aasta kasvuhoonegaaside kärpe-eesmärke - osas kokkulepe saavutama, see jäeti otsustamiseks Euroopa Liidu valitsusjuhtidele, kes kogunevad uuesti detsembris. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Eesti on seda ettepanekut toetanud.
Kliimaseadus võimaldab Euroopa Komisjonil "astuda õiguslikke samme, kui need, kes on lubaduse andnud, ei täida seda," ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident kliimaküsimustes Frans Timmermans reedesel kohtumisel.
Euroopa Parlament, mis peab seaduse kinnitama kooskõlas liikmesriikidega, on siiski teatanud, et soovib igale liikmesriigile eraldi siduva eesmärgi kehtestamist. Rootsi, Taani ja Luksemburg on seda ideed ka toetanud.
Keskkonnaministrid leppisid ka kokku seada eraldi vahe-eesmärk 2040. aastaks ning Euroopa Komisjon sai õiguse kaaluda uusi seadusandlikke algatusi, kui on näha, et senised ei anna tulemusi.
Otsuse ootuses tõusid reede hommikul Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemis (ETS) CO2 heitmelubade hinnad rohkem kui 5 protsenti. EL-i kliimaeesmärgid peaksid piirama uute heitmelubade väljaandmist.
Liikmesriikide keskkonnaministrid kogunesid Luksemburgi hoolimata koroonapandeemia üha kasvavast levikust Euroopas.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters