Euroopa Komisjon esitas ettepaneku kliimalubaduste seadustamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Johanna Geron, REUTERS / Scanpix

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval Euroopa Liidu kliimaseaduse ettepaneku, mille vastuvõtmisel muudetakse ühenduse kliimalubadused õiguslikult siduvaks.

Euroopa kliimaseadusega sätestatakse senise poliitilise lubaduse - saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks - tegevussuunad kogu Euroopa Liidu poliitikale ning tagatakse avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks prognoositavus, teatas Euroopa Komisjon pressiteate vahendusel.

"Me asume täna tegudele, et muuta Euroopa Liitu 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Kliimaseadusega väljendame oma poliitilist lubadust ka liidu õiguses ja asume tagasi pöördumata kestlikuma tuleviku teele. Kliimaseadus on Euroopa rohelise kokkuleppe kese. Sellega tagatakse Euroopa tööstuse ja investorite jaoks prognoositavus ja läbipaistvus. See seadus annab meie rohelise majanduskasvu strateegiale tegevussuuna ning tagab, et üleminek toimub järk-järgult ja õiglaselt," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pressiteate vahendusel.

"Euroopa kliimaseadus on ka sõnum meie rahvusvahelistele partneritele, et käes on aasta, mil peame üheskoos suurendama ambitsioone Pariisi kokkuleppes ühiselt püstitatud eesmärkide poole püüdlemiseks. Kliimaseadusega tagame selle, et jääme sihikindlaks, peame kinni reeglitest, püsime õigel teel ja vastutame tulemuste eest," ütles Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans, lisades, et ettepanekuga näitab komisjon Euroopa kodanikele, et tal on tõsi taga oma sooviga vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nullini.

Kliimaseaduses sätestatud õiguslikult siduva eesmärgi saavutamiseks on EL-i institutsioonid ja liikmesriigid ühiselt kohustatud astuma vajalikke samme. Ettepanek sisaldab ka meetmeid muutuste jälgimiseks ja tegevuse vastavaks kohandamiseks. Edasiminek vaadatakse üle iga viie aasta järel kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaselt tehtava ülemaailmse kokkuvõtte ajakavaga.

Kuna lisaks valitsuste poliitikale ja seadustele on kliimaneutraalse saavutamisel Euroopa Liidus oma osa ka kodanikuühendustel ja majandussektoritel, algatab komisjon 12 nädalat kestva avaliku konsultatsiooni kliimapakti teemal. Sellega soovitakse anda kodanikele ja sidusrühmadele võimalus kujundada uusi kliimameetmeid, jagada teavet, lükata käima rohujuure tasandi tegevusi ja tutvustada lahendusi, mida teisedki saavad järgida, teatas komisjon. Saadud vastuseid kasutatakse kliimapakti kujundamiseks ning pakti rakendamine algab enne 2020. aasta novembris Glasgows toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26).

Kliimaseaduses esitatakse meetmed, kuidas 2050. aasta sihini jõuda:
- komisjon teeb põhjaliku mõjuhinnangu alusel ettepaneku, et seada 2030. aastaks uus ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk; kliimaseadust muudetakse pärast mõjuhinnangu valmimist;
- komisjon vaatab 2021. aasta juuniks läbi kõik 2030. aasta uue eesmärgi saavutamiseks asjakohased poliitikavahendid ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmiseks;
- komisjon teeb ettepaneku kehtestada kogu ELi hõlmav kasvuhoonegaaside heite vähendamise trajektoor aastateks 2030–2050, et mõõta edusamme ja tagada avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele ja kodanikele prognoositavus;
- 2023. aasta septembriks ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon ELi ja liikmesriikide meetmete kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgi ja 2030.–2050. aasta trajektooriga;
- komisjonile antakse õigus teha soovitusi liikmesriikidele, kelle meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas, ning liikmesriigid on kohustatud neid soovitusi arvesse võtma või arvesse võtmata jätmise korral seda põhjendama; komisjon võib üle vaadata ka selle, kas seatud trajektoor ja kogu liitu hõlmavad meetmed on piisavad;
- liikmesriikidelt nõutakse ka kohanemisstrateegiate väljatöötamist ja rakendamist, et tugevdada vastupidavust ja vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

Euroopa Komisjoni ettepanek läheb nüüd liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile kokkuleppimiseks ja seadustamiseks.

Euroopa Komisjon avaldas kolmapäeval ka tulevast süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi käsitlevad esialgsed mõjuhinnangud ja energia maksustamise direktiivi läbivaatamise tulemused. Need on kaks poliitikavahendit, mida Euroopa roheline kokkulepe sisaldab.

Eesti: riikidele peab jääma õigus valida eesmärgile viiv tee

Eesti tervitas kliimaseaduse ettepanekus jäetud võimalust, et riigid saavad ise valida meetmed, kuidas eesmärgini jõuda.

"Eesti on juba varasemalt toetanud Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist aastaks 2050, mis soovitakse läbi kliimaseaduse muuta nüüd ka õiguslikult siduvaks. Samas on meile väga oluline, et riikidel säiliks õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise ning selles osas kliimaseadus piiranguid ei sea," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ERR-ile.

Kommenteerides Euroopa Komisjoni soovi esitada 2020. aasta septembris plaan 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsiooni tõstmiseks, suurendades Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärki praegu planeeritud 40 protsendi pealt vähemalt 50-55 protsendini võrreldes 1990. aasta tasemega, ütles Klaas, et Eesti soovib siin õiglast kulude jaotust. "Meile on kindlasti oluline, et 2030. aasta eesmärkide ülevaatamine põhineks põhjalikul mõjuhinnangul ja arvestaks juba praeguseid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ja tagaks õiglase kulude jaotuse," märkis Klaas.

"Komisjoni ettepanek tõsta kliimaneutraalsuse eesmärgi kõrval fookusesse ka kliimamuutustega kohanemine ja haavatavuse vähendamine on igati tervitatav. Teatavates piirkondades ja sektorites on kliimamuutustega kohanemine isegi olulisem ja vajalikum kui tegelemine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega (nt elurikkuse ja ökosüsteemide säilimine," rõhutas asekantsler Klaas.

Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid välja töötama ja rakendama kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiad ja tegevuskavad. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaani võttis valitsuse vastu 2. märtsil 2017. aastal, märkis Klaas.

Eesti kujundab oma seisukohad Euroopa kliimaseaduse ettepaneku kohta lähikuudel, mil algavad läbirääkimised seaduse üle Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis, ütles Klaas.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: