Eesti peaminister Jüri Ratas hindab kolmapäeval avalikustatud rohelist lepet positiivselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kas me vaatame, kas see klaas on pooltäis või pooltühi. Kui me näeme, et see on pooltäis, siis me peaksime nägema, et need on ka uued võimalused meie majanduskeskkonnale, meie ettevõtluskeskkonnale, meie innovatsioonile. Tõesti, mina näen seda nii," rääkis Ratas.

Brüsselis viibiv ERR-i ajakirjanik Epp Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et ülemäära täpselt ei ole rohepöörde lahendused selged, kuid tähtis on üldisem suund, mis on võetud. "Paljude investorite ja riikide jaoks on oluline, et siht oleks paigas, misjärel hakkavad tulema sinna ka investeeringud ja tekib mahuefekt, kus mingid asjad lähevad lihtsalt odavamaks," rääkis ta.

Poola, Tšehhi ja Ungari on EL-i nullemissiooni plaani vastu

Kliimaneutraalsuse lubadusega ei ole seni ühinenud Poola, Ungari ja Tšehhi.

Need riigid väidavad, et see takistab arendamast nende söepõhist majandust, ja soovivad, et EL söelt taastuvenergiale ülemineku hiigelkulud kinni maksaks.

Poola peaks kulutama nullemissiooni saavutamiseks 700-900 miljonit eurot, ütles toonane energiaminister oktoobris kohalikule meediale.

Pruunsöel töötav Belchatowi elektrijaam on Euroopa suurim soojuselektrijaam ja keskkonnaühenduse ClientEarth andmetel suurim kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja.

Poola parempoolne peaminister Mateusz Morawieck lükkas juunis EL-i tippkohtumisel 2050. aasta nullemissiooni eesmärgi tagasi, öeldes, et see annaks hoobi riigi majandusele.

Varssavi tahab, et EL rahastaks 80 protsendi ulatuses söeenergiast sõltuva 38 miljoni elanikuga Poola "õiglast" üleminekut süsinikunetraalsusele.

Kliimaminister Michal Kurtyka väljendas heameelt EL-i ettepaneku üle eraldada ülemineku rahastamiseks 100 miljardit eurot, kui hoiatas, et ainult avalikust rahast ei piisa.

Poola valitsusel on plaan, mille järgi tuleks jõuda 2030. aastaks söekasutuse osakaalus 60 protsendini. EL näeb ette selleks ajaks üldse söest loobumist.

Poolas on taastuvenergia kasutamine langenud alates 2016. aastast, mil Seaduse ja Õigluse (PiS) valitsus tõkestas tuule- ja maaenergia arendamise. Viimati lubas ta hakata investeerima päikeseenergiasse ja meretuuleparkidesse.

Poolakate enamus - 69 protsenti - tahab, et valitsus lõpetaks EL-i 2050. aasta nullemissiooni eesmärgi blokeerimise, näitavad hiljutised küsitlustulemused.

Ka Tšehhi soovib, et El kataks osa nende hinnangul süsinikuneutraalsuse saavutamisele kuluvast 26,5 miljardist eurost. Peaminister Andrej Babiši sõnul on summa astronoomiline.

Nullemissiooni asemel on Tšehhil kavas täita 2050. aastaks 80 protsendi eesmärgist.

Eelmisel aastal andsid fossiilkütused 57 protsenti Tšehhi energiavajadusetst. Tuumaenergia moodustas 37 ja taastuvenergia kuus protsenti.

Praha tahab, et EL tunnistaks tuumaenergia emissioonivabaks energiaallikaks.

Tšehhidel on kavas ehitada 2036. aastaks Dukovany tuumaelektrijaamale uus miljardeid eurosid maksev üksus. Sellega tõuseks tuumaenergia osakaal 2040. aastaks 40 protsendini.

Taastuvenergia peaks katma 2030. aastaks 22 protsenti tšehhide energiavajadusest.

Ungari hindab oma kulud 2050. aasta eesmärgi saavutamiseks 150 miljardile eurole ning ei ole mingil juhul nõus seda rasket koormat üksi kandma.

Budapesti sõnul ei saa ta ülemineku rahastamiseks blankotšekki välja kirjutada.

Peaminister Viktor Orbani kantseleiülema Gergely Gulyasi sõnul ei ole vastuvõetav energia ja toidu kallinemine 2050. aasta eesmärgi tulemusena.

"See on aktsepteeritav ainult ja üksnes sel juhul, kui EL annab tõsise panuse," rõhutas ta neljapäeval.

Ungari energiatoodangust annavad fossiilkütused 40 protsenti, süsi vaid 16 protsenti.

Ungari nimetab end kliimatšempioniks ja kiitleb, et on üks vähestest, kes suudab 2030. aasta EL-i kliimasihid täita.

Tuumaenergiat peab Ungari vältimatuks. Praegu moodustab see ligikaudu poole toodetavast ja kolmandiku tarbitavast elektrienergiast.

Mõned vaatlejad arvavad, et Ungari lükkab koos Kesk-Euroopa partneritega EL-i 2050. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärgi tagasi selleks, et avaldada Brüsselile survet eelarveläbirääkimistel.

Ungarit ähvardab EL-i struktuurifondidest saadavate summade oluline kärpimine.