Euroopa Komisjon esitles Euroopa rohelist kokkulepet
Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval tegevuskava, mille abil kujundada Euroopa Liidu majandus ja kogu ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks, mis tähendab, et EL-is ei emiteerita rohkem CO2 kui seda atmosfäärist eemaldatakse.
"Euroopa roheline kokkulepe on uus majanduskasvu strateegia, millest saadav kasu kaalub üles tehtud kulutused. See näitab, kuidas me saame oma elu ja tööd ning tootmist ja tarbimist ümber kujundada nii, et elaksime tervislikumalt ja muudaksime oma ettevõtted innovaatiliseks. Esimesena ja kiiresti tegutsedes aitame oma majandusel tõusta maailmas juhtivale kohale," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pressiteate vahendusel.
Euroopa rohelises kokkuleppes esitatakse tegevuskava, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. Selles määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja olemasolevad rahastamisvahendid ning selgitatakse, kuidas tagada kaasav ja õiglane üleminek, selgitas Euroopa Komissjoni pressiteenistus. Kokkulepe hõlmab suurt hulka majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandust ja ehitust ning terase-, tsemendi-, tekstiili- ja kemikaalitööstust, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtteid.
Järgmise saja päeva jooksul lubab Euroopa Komisjon esitada Euroopa kliimaseaduse ettepaneku, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks esitab bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegia, uue tööstusstrateegia ja ringmajanduse tegevuskava, kestlikult toodetud toidu strateegia "Talust toidulauani" ja ettepanekud saastevaba Euroopa kohta.
Samuti lubatakse tegeleda 2030. aastaks seatud Euroopa heitealaste eesmärkide nimel, et saaksime 2050. aasta sihi jaoks paika panna realistliku plaani.
Komisjon on arvestanud, et kokkulepe nõuab hinnanguliselt igal aastal 260 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid, mis moodustavad ligikaudu 1,5% 2018. aasta SKP-st. Nende investeeringute jaoks on vaja kaasata avalik ja erasektor. Komisjon esitab 2020. aasta alguses kestliku Euroopa investeerimiskava, et aidata katta investeerimisvajadusi. Vähemalt veerand EL-i pikaajalisest eelarvest tuleks eraldada kliimameetmetele ning Euroopa Investeerimispank kui Euroopa kliimapank pakub täiendavat toetust. Selleks et erasektor panustaks keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku rahastamisse, esitleb komisjon 2020. aastal rohelise rahastamise strateegiat.
Kuna osa Euroopa piirkondi on üleminekul ebasoodsamas olukorras, siis kavatseb Komisjon käivitada õiglase ülemineku mehhanismi, millega toetab piirkondi, mis sõltuvad suurel määral CO2-mahukatest tegevustest. Mehhanismi abil pakutakse muutustest enim mõjutatud inimestele ümberõpet ja töövõimalusi uutes majandussektorites.
"Loomulikult roheenergiale üleminek loob ju iseenesest rohkem töökohti kui ära kaob, aga need töökohad meretuuleparkides või teaduses on teistsugused kui need, mis ära kaovad, ja teistes piirkondades. Selleks tuleb luua tööstusega seotud töökohti neisse piirkondadesse, kus kaevandamine ja energeetika oma saastavuse tõttu ära kaob," selgitas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson "Aktuaalsele kaamerale".
Komisjon algatab 2020. aasta märtsis kliimapakti avaliku arutelu.
Kuna kliimamuutused on üleilmse mõjuga nähtus, siis lubab Komisjon, et Euroopa Liit jätkab keskkonnaeesmärkide ja -standardite edendamist ÜRO bioloogilise mitmekesisuse ja kliimakonventsioonide raames ning rohelise diplomaatia tugevdamist. G7 ja G20 riikide kohtumiste, rahvusvaheliste konventsioonide ja kahepoolsete suhete abil saab veenda ka teisi oma jõupingutusi suurendama. Lisaks kasutab EL kestlikkuse tagamiseks kaubanduspoliitikat ning loob partnerlusi naaberriikidega Balkanil ja Aafrikas, et neid üleminekul aidata.
Toimetaja: Mait Ots