EL-i 27 riigis kokku toodeti umbes 40 protsenti elektrist taastuvatest energiaallikatest nagu tuul, päike, vesi ning biomass, 34 protsenti aga fossilkütuste põletamisel, selgus Londonis tegutseva keskkonnaühenduse Ember andmetest. Sellega langes süsinikdioksiidi õhkupaiskamine energeetikasektorist 23 protsendi võrra.

"See tähistab sümboolset momenti Euroopa elektritootmise üleminekus," ütles Emberi juhtivanalüütik Dave Jones.

Muutused energiatoodangu struktuuris tõi kaasa see, et samal ajal koos nõudluse langusega võeti kasutusee uusi päikese- ja tuulejaamu ning vihmane ilm suurendas ka Skandinaavia ning Ibeeria poolsaare hüdrojaamade toodangut. Paljudes piirkondades antakse ka rohe-elektrile prioriteet, mis tähendab, et kui nõudlus langes, siis esimesena peatati fossiilkütustel töötavad jaamad.

Euroopas langes kogunõudlus elektrienergia järele esimesel poolaastal seitsme protsendi võrra, samal ajal kukkus aga fossiilkütustest toodetud elektritoodang eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18 protsendi võrra. Taastuvatest allikatest toodetud elektri kogus kasvas samal ajal Emberi andmeil 11 protsenti.

Tuulest ja päikeseenergiast toodeti kokku 21 protsenti Euroopas tarbitud elektrist, kusjuures Taanis ulatus see 64 protsendini, Iirimaal 49 protsendini ja Saksamaal 42 protsendini.

Söest elektri tootmine langes kõige rohkem - 32 protsenti.

Euroopa suurimaks kivisöe kasutajaks on tõusnud Poola, mis möödus hiljuti söe-elektri toodangult Saksamaast. Poola toodab kivisöest kokku rohkem elektrit kui ülejäänud 25 EL-i riiki kokku.