Metsloomadega kokkupõrgete arv on viimaste aastatega kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liikluõnnetus Pärnamäel
Liikluõnnetus Pärnamäel Autor/allikas: ERR

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on metsloomadega kokkupõrgete arv kasvanud viimase kolme aastaga kolmandiku võrra ja kaskokindlustuse juhtumite kogukahju suurenenud 38 protsenti.

Eelmisel aastal juhtus 4800 kokkupõrget metsloomadega, mille kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot. Võrdluseks, 2017. aastal oli 3600 kaskokindlustuse juhtumit kogukahjuga 8,1 miljonit eurot.

"Metsloomaga kokkupõrgete kogukahju 11,2 miljonit moodustas mullu 13 protsenti kaskokindlustuse väljamaksetest. Ühiskonna kulu tervikuna on sellest aga suurem, sest see number kätkeb endas üksnes sõidukeid, millel on vabatahtlik kindlustuskaitse," ütles Liikluskindlustuse Fondi tegevjuht Mart Jesse.

Mullu hüvitasid kindlustusandjad kaskokindlustuse raames kokku 83,5 miljonit eurot. Kaskokindlustus on auto, muu sõiduki või haagise vabatahtlik kindlustus, mis hüvitab sõiduki kahju, näiteks plekimõlkimise, klaasikahju, varguse ja tormikahju.

"Metsloomadega seotud liikluskindlustuse juhtumeid oli möödunud aastal üheksa. Need puudutasid peamiselt õnnetusi, kus metsloomaga kokkupõrke tagajärjel sai inimene viga," selgitas Jesse.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul toovad õnnetused metsloomadega kaasa tihti loomade hukkumise. "Harvad ei ole ka juhtumid, kui tekivad tõsised tervisekahjustused autojuhtidele ja kaasreisijatele või inimesed kaotavad oma elu. Autode kahjud neis õnnetustes võivad ulatuda 30-40 tuhande euroni," ütles Kiibus.

Eriti tähelepanelik peab olema õhtusel ajal. Enim õnnetusi metsloomadega juhtub vahemikus kell 17.00-19.00 (16 protsenti) ja 21.00-23.00 (15 protsenti). Kõige vähem õnnetusi toimub aga keskpäeval vahemikus 12.00-14.00 (kaks protsenti), selgitas Kiibus.

PZU andmetel on viimase aasta jooksul ligikaudu 75 protsenti metsloomadega juhtunud õnnetustest seotud kitsedega. "Lisaks kitsedele eksivad autode ette ka metssead, põdrad ja jänesed. Ette on tulnud ka juhtum, kus teepervelt ootamatult lendu alustanud toonekurg jäi sõiduki ette," ütles PZU sõidukikahjude grupijuht Jaanus Tanne.

"Selle kevade õnnetustest ongi PZU jaoks tõsisemad just kitsedele otsasõidud. Näiteks ühel juhul jooksis kits ette Porchele, mille remont läks maksma ligi 11 tuhat eurot," selgitas Tanne.

Kõige rohkem kokkupõrkeid metsloomadega toimub Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: