Lutsar: piirangute leevendamine enne jaanipäeva kõne alla ei tule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Koroonaviirusesse nakatumiste tõus lükkab edasi sellesse nädalasse plaanitud soovitused viimaste piirangute leevendamiseks. Valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et enne tuleb ära oodata uute juhtude vähenemine, kui leevendustega edasi saab minna.

Milliseid piirangute leevendamise ettepanekuid teadlaste nõukoda täna valitsusele tegi?

Teadusnõukoda vaatas praegust epidemioloogilist olukorda ja see ei ole ilmselt kellelegi uudis, et meie näitajad on väikeses, aga pidevas tõusus. See ei ole kõige õigem aeg, et piiranguid leevendada. Me arutasime, kuidas me saaksime praeguse olukorra vähemalt kontrolli alla, et haigestumine ei tõuseks edasi. Me keegi ei ole nii naiivne, et arvaksime, et see haigus ära kaob, aga et ta püsiks meil viimasel ajal enam-vähem niisugusel tasemel, nagu ta meil viimasel ajal on olnud.

Me rääkisime piirangutest ja ega me ühtegi piirangute leevendamist täna ei soovitanud. Kõik jääb nii, nagu on, endiselt kehtib see nn distantsi hoidmise vajadus, endiselt kehtib vajadus mitte teha suuri pidusid, mitte teha pidusid välitingimustes mitte üle saja inimese. Koolilõpuaktused väljas võib-olla ei ole väga suur probleem, aga nagu me eile nägime: selgest taevast tuli suur vihm ja siis lähevad kõik siseruumidesse, seal on kitsas, seal on niiske, jahe – kõik see, mida see viirus enda levikuks vajab.

Me võib-olla saame järgmisi leevendusnõuandeid anda siis, kui meil tulevad järgmised seiretulemused, mis tulevad jaanipäeva ajal ning on näha, kas praegune olukord jääb samaks või tõuseb ja langeb. Seda meist keegi ette ennustada ei saa.

Nii et ööklubisse kibelejatel ja vesipiibubaaride külastajatel pole enne jaanipäeva mingit lootust?

Mul on küll kahju öelda neile, aga nii see tõenäoliselt on. Aga ühe asja ma tahaksin inimestele meelde tuletada ja mida ka terviseamet on korduvalt öelnud: kui on kas või väikesedki sümptomid, ärge minge tööle. Ma ütleks sinna juurde – testige! Tehke koroonatest ära, koroonatestid on, perearsti kaudu küll, kõigile kättesaadavad. Kui teid või teie pereliikmeid on pandud kodusesse isolatsiooni, siis palun püsige seal. Kui me suudame selle viiruse lokaliseerida, siis me saame selle kiiremini kontrolli alla. Kui me seda ei suuda, siis on tulemas võib-olla väga halbu sõnumeid. Ega me seda ka ei taha anda.

Kas praegune pidev haigestumise tõus näitab, et piirangute leevendamisega kiirustati?

Ei, kindlasti mitte. Seda on teadusnõukoda ja ka teised öelnud, et kui piiranguid lõvendatakse, siis nakatumise tõus tekib. See oli meile hästi teada. Kui me oleks piiranguid lõdvendanud juuli lõpus, siis oleks tõus olnud juuli lõpus. See otsus oli väga teadlik, sest me lähenesime suvele, suveperioodil haigused kulgevad kergemalt ja me nägime ka ette, et suvel on haigestumist kergem kontrollida kui septembris, kus lapsed tulevad kooli, kõik on tööl. See oli õige aeg leevendusteks.

Kui suured kokkusaamised pole soositud, siis mis saab nüüd suvistest lastelaagritest ja töömalevatest?

Lapsed ei ole selle haiguse peamised põdejad, levitajad. Nii et lastelaagrite ja noortemalevate kohta mitte midagi sellist ei käi. See on pidude ja seltskondade haigus, nii nagu me Eestis oleme näinud. Üks praegune puhang on sünnipäevalt lahti läinud (pidu toimus 9. mail Raplamaal – toim), terviseamet tegeleb selle puhanguga siiani hoolega, kuigi aega on palju mööda läinud.

Kui juristid ütlevad, et hädaolukord on Eestis läbi, siis milline on epidemioloogide arvamus? Kas hädaolukord kestab või me oleme juba normaalsusesse tagasi jõudnud?

Me oleme teel normaalsusesse. Keegi ei ole kunagi nii tugevatest piirangutest loobumist läbi teinud, me ütlesime kohe alguses, et see on nagu redelist alla tulek. Kui alumine pulk on katki, siis tuleb ülemisele tagasi astuda ja uuesti proovida. Katse-eksituse meetodil me sellest redelist alla tuleme. Me oleme teel normaalsusesse, aga me kaugeltki ei ole veel kohal.

Igapäevane statistika näitab, et haiglas viibijate arv väheneb ja juba mõnda aega ei vaja keegi juhitavat hingamist. Samas haigestunute arv kasvab. Millal meil võiks taas hakata kasvama haiglaravi vajavate inimeste arv?

Seda me välistada ei saa. See on hästi teada, et sellel haigusel on pikk progressiooniperiood. Kõrgemad haigestumised olid eelmisel nädalal, võib-olla need inimesed hakkavad haiglasse jõudma alles paari nädala pärast. Kui vaadata epidemioloogilisi näitajaid, siis nakatuvad valdavalt noored. Noored põevad kergemini, aga me näeme ka, et just sellel viimasel nädalal on tõusnud nakatumine 50+ vanuserühmas. Praegu mul ei ole andmeid, kas nad on 51- või 91-aastased, siin on ka suur vahe. Aga haiglad ei ole oma COVID-osakondi kinni pannud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: