Dombrovskis: Euroopa Komisjoni ühislaenu plaanil on liikmesmaade toetus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis Autor/allikas: Euroopa Nõukogu

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles pärast teisipäevaõhtust rahandusministrite nõukogu, et Euroopa Liidu uuel pikaajalisel eelarvel ja majanduse taaskäivitamise fondil on liikmesriikide hulgas laialdane toetus.

Euroopa Komisjoni ettepanek laenata praeguses kriisis ühiselt 750 miljardit eurot ja sellega Euroopa Liidu tavapärast triljoni euroni ulatuvat seitsmeaastast eelarvet täiendada ning nõnda Euroopa majandust ja ühtset turgu toetada on leidnud liikmesriikides pigem positiivset vastuvõttu.

Sellise sõnumiga tulid pärast teisipäevast rahandusministrite arutelu ajakirjanike ette ka Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja eesistujariigi Horvaatia rahandusminister Zdravko Maric.

"Me usume, et ettepanek kui selline on väga tugev, mis annab tugeva signaali ja millel võib olla väga positiivne mõju Euroopa majandusele," ütles Maric.

Dombrovskis lisas: "Ma ütleksin, et on selgelt suur enamus liikmesriike, kes näevad komisjoni ettepanekut arutelu alusena. Muidugi on küsimusi paketi paljude elementide kohta, neid kõiki tuleb arutada läbirääkimiste käigus, aga üldiselt on olemas üsna laialdane toetus komisjoni ettepanekule."

Põhiline küsimus senises arutelus on olnud ühise laenu võtmine eelarvekulutuste rahastamiseks – kui suures mahus seda teha ja milliste tingimustega, kuidas laen tagasi maksta ja kas see vastab aluslepingutele ja mille alusel ikkagi toetusi riikide vahel jagada.

Praegu on arvesse võetud varasemate aastate töötuse määr, mitmed riigid leiavad, et selle asemel tuleks arvestada koroonakriisi mõju. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa ning Lõuna-Euroopa riigid on komisjoni ettepanekuga üldiselt rahul, Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on samuti pigem rahul, siis enim protestihääli ühisvõla vastu on kõlanud konservatiivse eelarvepoliitikaga jõukatest riikidest, kes jäävad abipaketi kinnimaksjateks ja kelle jaoks ühisvõlg on olnud üle punaste joonte. Samas on nende vastuseis võrreldes varasema koroonavõlakirjade vaidlusega vähem raevukam, kuivõrd komisjoni pakkumine on ühekordne, ajaliselt piiratud ja suunatud konkreetsetele rohe- ja digiinvesteeringutele.

Eesti rahandusminister Martin Helme soovis sõltumatut õiguslikku hinnangut sellele, kuivõrd komisjoni ettepanek läheb kokku Euroopa Liidu aluslepingutega. Eesti valitsus kujundab oma seisukoha majanduse abipaketi suhtes neljapäeval.

Euroopa Liidu valitsusjuhid hakkavad seda arutama nädala pärast, lootes kokkuleppe sünnile juulis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: