Kriitikute hinnangul lähtub EL-i abipakett liialt kriisieelsetest näitajatest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa 750 miljardi eurose koroonakriisist väljumise abipaketi jaotamiskavas lähtub Euroopa Komisjon liialt kriisieelsetest näitajatest, nagu tööpuudus aastatel 2015-2019, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Eesti on avaldanud arvamust, et kasutada tuleks uuemaid tööpuuduse andmeid ja arvestada lähiajal kasvavat tööpuudust.

750 miljardi euro jagamisel liikmesriikide vahel võetakse Euroopa Komisjoni kava kohaselt aluseks rahvaarv, SKP inimese kohta ja keskmine töötusemäär aastatel 2015-2019, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seal on üks komponent töötuse määr 2015-2019, viie aasta keskmine. See aeg ulatub nii pikalt tagasi, et pigem saame rääkida juba sellest, et see rahastus peaks justkui kompenseerima varasemat halba majanduspoliitikat," ütles Mertsina.

Sama meelt on ka opositsioonilise Reformierakonna esindaja riigikogu rahanduskomisjonis Maris Lauri.

"See jaotusvõti on väga palju kaldu selle poole, mis oli enne kriisi. Kui meil on kriisipakett, et aidata neid, kes kriisis kõige rohkem kannatanud, siis peaksid seal olema sees parameetrid, mis hindavad just selle kriisi mõju," rääkis Lauri.

"Kui vaadata tööpuuduse näitajaid võrreldes eelmise aastaga näiteks sel kevadel, see võib-olla annaks aimu sellest, mis on toimunud majanduse sees," lisas ta.

"Kui me vaatame kasutatud kriteeriume, millest üks on üldine jõukuse tase, siis ilmselgelt soosib see vaesemaid riike, sealhulgas Eestit. Teiseks kasutatakse kriteeriumina tööpuudust, küll minevikku vaatavalt tööpuudust. Aga kahjuks ei ole meil tuleviku andmeid olemas. Meie oleme ka öelnud, et võib-olla tuleks kasutada dünaamilisemat kriteeriumi, nimelt aastal 2020-2021 kasvavat tööpuudust arvestada, aga tööpuudus iseenesest on kindlasti majandusmõju poolest see, mis tundub objektiivne," kommenteeris riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi direktor Klen Jäärats.

Samas tõdes Jäärats, et kuna paketi vastuvõtmisega on kiire, ei jõua värskeid andmeid lihtsalt ära oodata ning lähtuda tuleb sellest, kuidas riigid kriisi sisenesid.

"Ma arvan, et õiged andmed ei ole veel tulnud, majanduskriisi mõju ilmselt alles ilmneb. Sel ajal, kui me selle vastu võtame, mis võib poliitiliselt olla ehk juulis, aga õiguslikult ehk alles aasta lõpus, võib olukord olla juba märkimisväärselt muutunud," ütles ta.

Jääratsi sõnul tahaks osad riigid hakata abi juba sügisel kasutama.

Saksamaa ja Prantsusmaa loodavad kokkulepet järgmisel ülemkogul

Euroopa abipaketi tuleviku oli esmaspäeval kõne all ka Saksamaa ja Prantsusmaa rahandusministri kohtumisel Berliinis.

Ministrite hinnangul suudetakse abipaketis kiiresti kokku leppida, ideaalseim võimalus oleks selleks järgmisel ülemkogul juulis.

Prantsusmaa rahandusministri Bruno Le Maire sõnul nõustusid mõlemad, et 750 miljardist eurost 500 miljardit tuleks välja maksta aastani 2022 ja mitte aastani 2024 nagu on mõned liikmesriigid välja pakkunud.

"On aeg otsustada. Meil on seda raha praegu vaja. Peame toetama meie majandusi kõikides Euroopa riikides nüüd. See on aeg otsustamiseks. Meil on kõik laual, et pakkuda meie riikidele tuge. Mida varem, seda parem," ütles ta.

Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz leidis, et kui juba nii palju pingutatakse Euroopa majanduse päästmiseks, siis oleks vaja veelgi kaugemale minna kapitaliturgude ja pangandusliidu teemal.

"Olen päris kindel, et lahenduse leidmine ei võta meil kaua aega. Meie kasuks räägib tõik, et üks teinegi projekt ei olnud lõppenud nii nagu tahtsime. See on Euroopa Liidu pikaajaline eelarveraamistik, mis kehtib seitse aastat ja algab järgmisel aastal. Selle oleks pidanud ammu otsustama, kuid nii ei läinud. Nüüd tuleb mõlemad teemad lahendada samal ajal, mis muudab asju mitte keerulisemaks, vaid lihtsamaks," rääkis Scholz.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: