Jüri Ratas: valitsus peab praegu kehtivaid kokkuleppeid heaks kompromissiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jüri Ratas riigikogus.
Jüri Ratas riigikogus. Autor/allikas: ERR

Riigikogu jaoks on muidugi väga oluline Euroopa majanduse taaskäivitamise kava alusel võetavate riigieelarve kulude ettenähtavus. Me tahame võimalikult täpselt ette teada, millised kulud sellega riigieelarvele tulevikus kaasnevad, ütles peaminister Jüri Ratas riigikogus tehtud poliitilises avalduses.

Koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks astusid Euroopa ja maailma riigid enneolematu mõjuga samme. Teiste seas loomulikult ka Eesti. Nendega kaasnes väga tõsine mõju majanduse toimimisele ning väljavaadetele, mis on pannud paljud riigid, sektorid, ettevõtted ja inimesed raskesse olukorda.

Majandusest rääkides ja prognoose tehes keskendutakse viimasel ajal erakordselt palju tervisestatistikale. Tarbijate tehtavad kulutused, teenused, investeeringud, tööstustoodang, tarneahelad, kapitalivood ning teised majandusnäitajad on rahva tervise ja elude kaitse nimel oluliselt kahanenud.

Sellega on kaasnenud Euroopa Liidu ajaloo suurim majanduslangus, mis võib kujuneda palju sügavamaks kui kümne aasta taguse kriisi ajal.

Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb käesoleval aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7,4 protsenti. Kui viirus peaks sügisel naasma ning tooma taas kaasa piiravad meetmed, võib langus ulatuda 16 protsendini. Eesti puhul on komisjoni hinnang languseks 6,9 protsenti, mis jääb riikide keskmisele alla.

Selles on oma osa nii meie suhtelisel edukusel viiruse tõrjumisel kui ka juba rakendatud majanduse elavdamise meetmetel. Meie majandust mõjutavadki Eesti Panga hinnangul praegu kõige rohkem neli tegurit, mis on välisnõudluse ja turismi vähenemine, kehtestatud piirangud, ebakindlus tuleviku ees ning riigi abimeetmed.

Panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes kümme protsenti ning järgmisel aastal kriisist madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5 protsendini. Loomulikult on kõigis prognoosides praegu väga palju määramatust, mis on tingitud üsna suurest teadmatusest ning viiruse võimalikust uuest lainest.

Kindel on see, et taastumine saab olema aeglane. Meie jaoks mõjutab seda loomulikult väliskeskkond, meie olulisemate kaubanduspartnerite olukord lähiregioonis ja Euroopa Liidus. Euroopa majandus on omakorda tugevasti mõjutatud maailmamajandusest.

Lühema- ja pikaajalise kriisist väljumise vaate eesmärk peabki nüüd olema vältida tervisekriisi muutumist pikemaajaliseks majanduskriisiks. Paljud sektorid kogesid väga suurt langust juba kriisi alguses, aga teistesse jõuab selle mõju viitega. See kõik on kontekst, millega me peame arvestama ning millele tuleb meil reageerida.

Tehtud ettepanek ei muuda Euroopa Liidu olemust

Euroopa Komisjon esitas neid asjaolusid arvesse võttes ettepaneku Euroopa majanduse taaskäivitamise toetamiseks. Enne seda konsulteeris komisjoni president põhjalikult liikmesriikidega ning lisaks andsime koos Läti peaministri ja Leedu presidendiga ühiselt plaanile oma nägemuse, mida on olulisel määral arvestatud.

Valitsus kiitis möödunud neljapäeval pärast kabinetiarutelusid heaks Eesti seisukohad tehtud ettepaneku üle läbi rääkimiseks. Need mõttevahetused saavad ülemkogu formaadis Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide vahel alguse juba sel reedel.

Euroopal tuleb leida kiire ja tõhus viis, et aidata kõigil riikidel ületada koroonakriisist tekkinud raskused. Valitsus on valmis osalema ühekordses ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamises, mille kogumaht oleks komisjoni ettepaneku kohaselt 750 miljardit eurot. Sellest 500 miljardit on ette nähtud toetustena ning 250 miljardit laenuvõimalusena riikidele.

Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaks toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen. See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada praegusel eelarveperioodil.

Lõplikud detailid selguvad loomulikult alles eesootavates aruteludes, aga kava käivitamiseks on vaja kõigi liidu liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament. Minu selge soov on, et arutaksime nüüd ja lähimas tulevikus neid ettepanekuid ka riigikogu ees.

Riigikogule edastatud valitsuse seisukohtade kujundamise käigus toimusid põhjalikud arutelud ning analüüsisime ka taaskäivitamise kava õiguslikke aspekte. Selle tulemusel leidsime, et kava ja Euroopa Liidu omavahendite otsus vastavad liidu aluslepingutele.

Taaskäivitamise kava loomise aluseks olev artikkel 122 Euroopa Liidu Toimimise Lepingus võimaldab liidu tasandil võtta kasutusele ajutisi ja erandlikke meetmeid, et aidata liikmesriikidel koroonaviiruse kriisi järel majandusi taaskäivitada.

Laenu võtmisel on tagatud Euroopa Liidu eelarve tulude ja kulude tasakaalu reeglist kinnipidamine. Samuti maksab iga liikmesriik laenukohustust tagasi vastavalt oma osakaalule liidu eelarve sissemaksetes ega võta enda peale teiste riikide kohustusi. Kindlasti leidub turul pakutud rahapaigutusele huvilisi ning laen saab olema soodne.

Tehtud ettepanek ei muuda Euroopa Liidu olemust ning sellega ei kaasne uusi pädevusi. Pigem saab kava käsitleda liidu pikaajalise eelarve fondide juurde esitatud lisaeelarvena. Ühe lahendusena selle finantseerimiseks on nähtud ka uute või harmoneeritud Euroopa Liidu maksude loomist ega omavahendite ehk eelarvetulude kehtestamist.

See oleks poliitiline valik, kuid Eesti valitsus ei toeta ei uute ühiste maksude kehtestamist ega hääletuskorra muutmist ning peab praegu kehtivaid kokkuleppeid heaks kompromissiks.

Osutan siinkohal palju tähelepanu pälvinud riigikohtu lahendile Euroopa Stabiilsusmehhanismi osas. See leidis, et Euroopa Liidu liikmelisus ja euro on Eestile põhiseaduslikud väärtused. Just nendest väärtustest me praegu räägimegi.

Euroopa erinevate institutsioonide õiguslik hinnang on selge – antud juhul on tegemist korrektsel õiguslikul alusel oleva ettepanekuga. Riigikantselei ja ministeeriumite juristide hinnangul on õiguslik olukord samuti selge.

Paralleelid Euroopa õigusele rajatud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ning rahvusvahelisele õigusele toetuva Euroopa Stabiilsusmehhanismi vahel ei ole põhiseaduslikult ega õiguslikud põhjendatud.

Loomulikult on siin oluline ka õiguskantsleri arvamus ning riigikantselei on samuti otsustanud tellida täiendava õigusliku hinnangu. Ma usun, et need arvamused kinnitavad juba varem öeldut. Siiski, nagu õpetab vanasõna, on parem üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata.

Neist reformidest sõltub suuresti tulevane majanduskasv

Ma tõstan kindlasti esile ka seda, et taaskäivitamise kava rakendamine peab rajanema selgetel tingimustel ning kindlasti ei saa selle kaudu katta mineviku laene ega jooksvaid kulutusi. Kriisi ajal, kui majandus langeb ja võlg suureneb, on tavapäraselt just investeeringud need, millest loobutakse.

Arutlusel olev Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava aitavad hoida fookust tulevikul ning ühiselt kokku lepitud poliitilistel prioriteetidel. Selleks on konkurentsivõime kõrval ka digi- ja rohepöörde muutmine uueks majanduskasvu strateegiaks.

Neist investeeringutest ja reformidest sõltub suuresti tulevane majanduskasv. Kui kasv on madal, siis väheneb aeglasemalt ka võlakoormus. Investeeringuid, sealhulgas neid, mida taaskäivitamise kava abil kogu Euroopas ellu viime, saab vaadata võimalusena kiirema majanduskasvu abil lähitulevikus jõulisemaks võlakoormuste alandamiseks.

Teiseks on selge vajadus koostada juba sügiseks investeerimiskava. Eesti investeerimisprioriteedid on kantud meie arenguvajadustest, mida kajastab koostatav strateegia "Eesti 2035."

Läbi on mõeldud ka vajalikud muutused ja reformid, mida on vaja õppimisvõimaluste parandamiseks ja inimeste eluea pikendamiseks, kvaliteetse elukeskkonna loomiseks ja looduskeskkonna hoidmiseks.

Eelistades nende investeeringute planeerimisel uuenduslikke lähenemisviise ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi, toetame sellega ka meie ettevõtete arengut. Eesti teadlaste sõnul on meil valmis näiteks tehnoloogilised lahendused, mis parandaksid märkimisväärselt elamufondi ressursitõhusust ning aitaksid viia ühistranspordi samm-sammult keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele.

Kindlasti peame toetama riigi ja ettevõtete tasandil teadus- ja arendustegevust, mis aitaks leida kriisi järel uued konkurentsieelised ning kasvatada tootlikkust. Täpsemad prioriteedid paneme kindlasti paika tihedas koostöös loodava majanduse elavdamise ekspertkoguga.

Umbes 35 miljonit eurot aastas

Kriisieelselt olid Euroopa Liidu riikide valitsussektori võlakoormused langustrendis. 2014. aasta tipptasemelt, mis oli 87 protsenti, langes keskmine 2019. aastaks 78 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Loomulikult tuleb tõdeda, et ka keskmisena oli see veel kaugel stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud 60 protsendi määrast. Samuti paistis silma liikmesriikide suur erinevus – ühelt poolt Eesti kaheksa protsenti ning teisest küljest Kreeka 177 protsenti.

Selle tulemusena on olnud erinev ka riikide suutlikkus kriisile reageerida. Majanduse elavdamise ja kriisimeetmete tulemusena suureneb Euroopa Komisjoni hinnangul valitsuste võlg 95 protsendini SKT-st ning see võib majanduslanguse süvenedes veelgi kasvada.

Otsese kriisi möödudes peab võlgade vähendamine ning stabiilsuse ja kasvu pakti reeglite järgmine olema üheselt Euroopa fookuses. Eelarvereeglite ülevaatamisel ei saa jätta tähelepanuta, kuidas liikmesriikide kõrge võlatase ohustab kogu Liidu, eriti euroala rahanduslikku jätkusuutlikkust.

Selleks, et viia Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ellu, tuleb kava rahastamise perioodiks tõsta omavahendite lage ajutiselt 1,2-lt protsendilt kaheni. Sellest 0,2 protsendipunkti on SKT languse tõttu liidu eelarve suuruse hoidmiseks ning 0,6 protsendipunkti taaskäivitamise kava jaoks. Tõstetava omavahendite lae ainus eesmärk peab olema hoida laenamisel soodsat AAA reitingut.

Riigikogu jaoks on muidugi väga oluline kava alusel võetavate riigieelarve kulude ettenähtavus. Me tahame võimalikult täpselt ette teada, millised kulud sellega riigieelarvele tulevikus kaasnevad.

Praeguse ettepaneku ja praeguste arvestuste kohaselt peaks Eesti osa Euroopa Liidu 750 miljardi eurose laenu tagasi maksmisel olema aastatel 2028 – 2058 kokku umbes üks miljard eurot. See teeb umbes 35 miljonit eurot aastas.

Loomulikult saab see täpselt selgeks alles läbirääkimiste käigus, mis saavad alguse juba sel reedel. Seetõttu esitab valitsus taaskäivitamise kava rahastamise otsuse ehk Euroopa Liidu omavahendite otsuse aasta teises pooles pärast Euroopa Liidu tasandi läbirääkimisi heakskiitmiseks riigikogule. Nii kaaluka otsuse puhul ei oleks teistsugune lähenemine mõeldav.

Soovin meile edasiviivaid arutelusid ning tarku otsuseid! Jõudu Eestile!

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: