Majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud peavad olema suunatud tulevikku ning aitama ellu viia Euroopa Liidu digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama siseturgu. Selleks on valitsus valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Jooksvate kulutuste katmist taaskäivitamise kavast Eesti valitsus ei toeta. Samuti nõutakse, et liikmesriigid ei garanteeri üksteise kohustusi Euroopa Liidu eelarve ees ning et laenu tagasimaksete jagunemine tulevikus peab olema läbipaistev ja riikide jaoks prognoositav.

Eesti valitsus eelistab tagasimakse skeemi läbi rahvusliku kogutulu põhise sissemakse.

Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise rahastu rahastamiseks valitsus uusi Euroopa tuluallikaid ehk uusi omavahendeid ei toeta ning eelistab jätkata rahastamist nagu seni, tehes seda peamiselt riikide rikkusel põhinevate sissemaksete kaudu.

Eesti seisukoht on, et maksuküsimuste otsustamisel peab liikmesriikidel säilima ühehäälsus. Samuti ei tohiks keskmisest väiksema elatustasemega riikide eelarvekoormus kasvada rohkem kui jõukamatel riikidel.

Valitsus on seisukohal, et Euroopa taaskäivitamise kava tuleb kinnitada konsensuse põhimõttel. Samuti on oluline õiguslik kindlus, et ELi taaskäivitamise kava on kooskõlas aluslepingutega. Valitsus soovib, et taaskäivitamise kava rahastamise otsus otsustatakse riigikogu täiskogul.

ELi riigipead ja valitsusjuhid arutavad 19. juunil videokonverentsil Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ning järgmist ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027.

Taaskäivitamise kava ja järgmise pikaajalise eelarve vastuvõtmiseks on vaja kõigi ELi liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament. Liikmesriigid soovivad kokkuleppele jõuda järgmise kuu lõpuks.

Majanduse taaskäivitamise kava peab pidurdama majanduskriisi Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb 2020. aastal EL-i majanduslanguseks 7 kuni 16 protsenti ning Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5 kuni 12 protsenti, Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul Euroopa Liidus 7,1 protsenti ja euroalas 7,5 protsenti. Komisjoni prognoosib Eesti 2020. aasta majanduslanguseks 6,9 protsenti.