Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus tänavu 10 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1591769400000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt langeb Eesti majandus ülemaailmse pandeemia tõttu tänavu mullusega võrreldes 10 protsenti. Seda aga juhul, kui uusi piiranguid ei kehtestata. Majanduse kriisieelne tase taastub keskpanga hinnangul alles 2022. aasta keskpaigas.

Keskpanga teatel on majandus peale kehtestatud piirangute leevendamist juba taastuma hakanud, kuid see on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud.

2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5 protsendini, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Kiiret kosumist takistab asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi.

Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks.

Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks.

Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud.

Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13 protsenti. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal ühe protsendi võrra.

Keskpank märkis majandusprognoosi ülevaates, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema keskpanga teatel valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu.

Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on Eesti Panga teatel teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sealhulgas tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga.

Aastatel 2016–2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist.

Riigiabi erasektorile on kriisis olnud tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskpanga prognoosi kohaselt keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist.

Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: