Raplamaal murdsid hundid kahes farmis 52 lammast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nädalavahetusel murdsid hundid ja viisid kaasa Raplamaal kahes farmis kokku 52 lammast. Kohalike sõnul on hundid minetanud oma tavapärase pelguse asulate ees ja tulevad valges majade ümber luusima. Artiklile lisatud videokaadrid ja fotod võivad olla häirivad.

Loomakasvataja Rain Raudsepa karjamaal murdsid hundid ööl vastu laupäeva 39 lammast. Neist kaheksale tuli teha hädatapp, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Farmi on Raplast seitsme kilomeetri kaugusel peetud kümmekond aastat. Nii ulatuslikku hävitustööd pole varem juhtunud.

Teises farmis - Raplast nelja kilomeetri kaugusel - murti 11 lammast, kaks jäid kadunuks.

"Nendest loomadest, kes murti, ära söödud oli ainult üks. Hea küll, seal mõned jäid kadunuks. Võib oletada, et neist mõned söödi ära või veeti minema. Tegelikult ju proportsionaalselt karjamaa peale üks ainukene ärasöödud loom võrreldes sellega, et mitukümmend mahamurtud looma," rääkis Raudsepa Farm OÜ loomaarst Enel Niin.

"Meil on korralikud aiad, need on hooldatud, voolud on sees - kvalifitseeruvad kiskjatõrjeaedadeks. Ometi on selline murdmine nüüd aset leidnud," ütles Raudsepa Farmi omanik Rain Raudsepp.

Kohaliku jahimehe Viktor Reino sõnul lumeta talved raskendavad hundijahti, seega on kiskjaid liiga palju ja nad ei pelga inimest.

"On olnud niisuguseid juhuseid isegi, kus hunt ründab lambakarja maja lähedal päise päeva ajal," tõdes Reino.

Hunte nähakse Rapla kandis tänavu üsna tihti. Sealsed lapsed ei pea hundi vaatamiseks Tallinna loomaaeda sõitma.

"Bussijaamast läksin maha, kõndisin rahulikult kodu poole ja ühel hetkel nägin midagi liikumas. See oli hunt. Siis ma helistasin isale ja ütlesin, et hunt on põllu peal ja ma ei julge koju minna. Siis hunt pani jooksu metsa tagasi. Siis ma julgesin koju minna," kirjeldas Kristiine Kärner.

"Ronis meile maja taha. Me olime ema-isa toas ja nägime silmanurgast, et miski liigub. Ja vaatasime, et hunt on seal," rääkis Annika Arro.

Loomakasvatajale hüvitab riik kiskjakahjud. Hukkunud looma hinda aga täismahus tagasi ei saa, ütlevad farmerid. Sellest arvatakse maha kuni paarsada eurot omavastutust.

 

Looduskaitseseaduse kohaselt vaadatakse kahjujuhtumid üle kord aastas. Seetõttu ei saa kahjukannataja kompensatsiooni oma nädalavahetusel murtud lammaste eest enne järgmist kevadet.

"See hüvitatakse, mingi x summa umbes aasta pärast. Aga seda, et need 39 noorutte oleks järgmisel aastal toonud umbes 80 talle, ei kompenseeri meile mitte keegi," ütles Raudsepp.

Keskkonnaamet valmistab ette looduskaitseseaduse muudatust. Plaanis on muuta nii omavastutuse määra kui ka hüvitamise korda.

"Praegu kehtiva seaduse järgi ta peab ootama järgmise aasta alguseni. /.../ Me tegelikult praegu samaaegselt tegeleme rakendusakti määruse muutmisega ja seal oleme oma tööversioonis sellist asja ette näinud ja ettepaneku teeme, et suurkiskjate hüvitamine läheks tihedamaks, et ei oleks kogu aasta koondamine, vaid jooksvalt, kiiremini," rääkis keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: