Eelmisel nädalal pöördusid Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid valitsuse poole nõudmisega langetada diislikütuse aktsiis viivitamata Euroopa Liidu miinimumtasemele. Sektor viitas ohule, et Eesti hindade märgatav lahknevus Läti omadest võib viia kuni kolmandiku meie diisliaktsiisi tulust teistesse riikidesse. Rahandusminister Jürgen Ligi keeldus aktsiisi langetamisest.

Peaminister Kristen Michal selgitas olukorda detailsemalt, märkides, et valitsus jälgib naaberriikide aktsiisipoliitikat tähelepanelikult.

"Läti aktsiisilangetust on praeguse prognoosi järgi keeruline hinnata, kuna Lätis ja Leedus on kütusehind meist kallim. Kui pool sellest langetusest jõuab hinda, siis tõenäoliselt saab see hind Eestiga üsna sarnane. Vaatame, kuidas see mõjub. Olen öelnud, et me jälgime oma naaberriikide samme aktsiisipoliitikas. Minu soovitus oli ära jätta aktsiisitõus, mida me ka tegime. Me ei tohi aga lasta tekkida valearusaamadel. Probleem on kütuse pakkumise poolel ning see, milline on hind, ei muuda seda, mis toimub Hormuzi väinas või milline on maailma geopoliitiline olukord," lausus Michal.

Hoolimata pingelisest olukorrast geopoliitilisel maastikul langetas Rootsi parempoolne valitsus aktsiisi ja küsis Euroopa Komisjonilt erandit.

"Rootsis olid valimised ja kohe on valimised ka Lätis. Loodetavasti toovad need valimiseelsed aktsiisilangetused nende lubajatele kasu. Me kindlasti jälgime, mida teevad meie naabrid ja teised riigid. Probleem on pakkumise poolel ja Hormuzi väinas toimuv on toonud hinnasiirde üle Euroopa, mis mõjutab ühistransporti, kütusehindasid, gaasi hinda ja võib mõjutada ka põllumajandust. Nagu eelarve trajektoorist ja võlakoormusest rääkisime, saab aktsiisileevendust teha ainult millegi arvelt," selgitas Michal.

Järgmise aasta riigieelarve pakub õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palgatõusuks oodatust vähem vahendeid. Michali sõnul ei ole läbirääkimistel keegi läbi kukkunud, vaid tegemist on riigi rahaliste võimete piiriga olukorras, kus eelarve puudujääki tuleb vähendada.

"Harva tuleb keegi vastu, surub käe pihku ja ütleb, et tegite super eelarve. Kui riigi püsikulusid on vaja vähendada ja eelarve defitsiiti koomale tõmmata, ei ole võimalik neid samal ajal kasvatada. See on esimene kord pärast suuremaid finantskriise Eesti ajaloos, kus seda tehakse," sõnas peaminister.

Ta tõi ka esile, et valitsus viib läbi ajaloolise ulatusega koondamisi, viidates näiteks töötukassale ning maa- ja ruumiametile. Sellest hoolimata leiti neljale prioriteetsele valdkonnale võimalus tõsta palgafondi kolm protsenti.

"Töötukassast lasti lahti viiendik inimesi, kes läksid järgmine päev töötukassasse end arvele võtma. Maa- ja ruumiametis on üle viiendiku vähem töötajaid. Mis puudutab palgatõusu, siis see kolm protsenti on palgafondi kasv. Kuidas seda haldusala ja asutuste sees jagatakse, on ministrite ja valdkonnajuhtide otsustada. Saime teha palgatõusu ainult neljas valdkonnas: õpetajad, kultuuritöötajad, päästjad ja politseinikud. Minu arvates on see igati põhjendatud ja mul oleks hea meel, kui me saaksime seda teha rohkem, aga see on meie rahaliste võimete piir," lausus Michal.

Küsimusele Ligi hiljutise sõnavõtu kohta "Esimeses stuudios", kus rahandusminister viitas, et kesiselt tasustatud päästjatel on ka "teisi valikuid", reageeris peaminister kriitiliselt.

"Minu meelest ei ole see teab mis õnnestunud väljaütlemine. Arvan, et politseinikud ja päästjad teevad vajalikku tööd. Mul on hea meel, et nad on selle töö valinud ja loodan, et riigi rahanduslik seis paraneb, et saaksime neile rohkem palka maksta," lisas peaminister.