Eesti Näitlejate Liidu juhi Reimo Sagor selgitas, et plaanitavad muudatused vähendavad oluliselt isikuandmete kaitset ning avavad uksi tehisintellekti kontrollimatule treenimisele näitlejate esituste peal.

"Selle digiomnibussi paketis on meie peamine murekoht see, et lõdvenevad nõudmised, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist ja selle vajadust ning töötleja kohustusi. Need tehakse nõrgemaks ja mitmeti tõlgendatavused, mis sinna juurde tekivad, annavad AI-töötlejatele võimaluse – kuna neil on vaja AI-tehnoloogiat arendada – kasutada eri inimeste, sealhulgas ka näitlejate isikuandmeid: nägu, häält, kujutist, liikumist," rääkis Sagor.

Sagori sõnul saavad nad teha seda ilma eraldi luba küsimata ja ilma, et see oleks piisavalt läbipaistev ja tasu näitlejale makstud. "See on probleem ka praegu, aga edaspidi oleks see siis täiesti õigustatud seaduslikul tasandil. See on meile täiesti vastuvõetamatu," rääkis Sagor.

Sagori sõnul on teine tõsine murekoht isikuandmete mõiste hämardumine, mis puudutab näiteks näitlejate liikumismustreid.

"Tekib ka olukord, kus lõdveneb isikuandmete tähenduse või kuuluvuse mõiste. Näiteks kui AI õpib ära, kuidas näitleja liigub, siis need andmed – kuidas liikumine tekitatakse – sisaldavad tegelikkuses ka näitleja isikuandmeid ehk originaalse liikumise mustrit. Kui see muster eraldiseisvana ei ole uue sõnastuse järgi väidetavalt isikuandmete osa, sest see pole antud hetkel konkreetselt ühegi näitlejaga seostatav, siis võib seda edaspidi AI-süsteemis kasutada. Stuudiotel, kes AI-d kasutavad, on võimalik nende liikumiste põhjal näitleja originaal taastoota," selgitas Sagor.

Sagor: Eesti riik ei kaitsja loojaid piisavalt AI eest

Näitlejate liit ootab Eesti riigilt otsustavamat sekkumist nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil.

"Me ootame koos kõikide oma katuseorganisatsioonidega – rahvusvahelise näitlejate föderatsiooni ja teiste partneritega –, et isikuandmete osa selles digiomnibussi paketis ei lastaks nii lõdvaks ning sõnastusi ei muudetaks nii umbmääraseks ja mitmeti tõlgendatavaks," lausus Sagor.

Sagori sõnul ootavad näitlejad ka seda, et austatakse neid GDPR-i sõnastusi, mis on varasemalt kehtinud, ja et seda kaitset ka tugevdatakse.

"Ootame, et Eesti riik selle avalikult ja selgelt välja ütleks nii siin kui ka Euroopas. Eesti näitlejate liit leiab, et meie väike riik ei ole tegelikult teinud piisavalt näitlejate ja üldse esitajate, muusikute, lauljate ja nii edasi õiguste kaitseks selles AI-valdkonnas. Nüüd oleks aeg seda teha," rõhutas Sagor.

Sagor lisas, et näitlejate liit on omalt poolt kehtestanud tehisintellekti suhtes ka piirangu.

"Näitlejate liit on oma liikmete esituste suhtes kehtestanud ka opt-out'i ehk AI treenimiseks kasutamise keelu. Ehk siis meie ei luba oma liikmete esituste abil AI-d treenida, see info on meil ka kodulehel üleval ja me väga loodame, et seda austatakse. Kui keegi soovib meie näitlejate esitustega – hääle abil või millegagi – AI-d treenida või mingeid videosid toota, siis selleks tuleb küsida eraldi luba," sõnas Sagor.

Purga: väikeriigid saavad loovisikute õigusi kaitsta koostöös

Kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond) kinnitas, et ministeerium on näitlejate liidu pöördumise kätte saanud ja jagab nende muret.

"Oleme selle kirja näitlejate liidult kätte saanud, nõustume sellega ja kindlasti anname omalt poolt parima, et nende õiguste eest seista," ütles Purga. Minister märkis, et teema võetakse fookusesse juba õige pea.

"Autorikaitse õigused tulevad meil NB8 formaadis kultuuriministrite kohtumisel oktoobri alguses Tallinnas arutusele. Kogu tehisintellekti valdkonna edasise arenguga on meil seal tõsised arutelud plaanis ja see puudutab ennekõike autorikaitse küsimusi – kuidas võiksid väikesed riigid omavahel kokku leppida üksteist toetades," rääkis Purga.

Purga rõhutas, et tehisintellekti reguleerimisel on otsustav tähtsus riikide ühisel nõul ja jõul.

"See nõuab ennekõike kokkuleppeid. Üksinda ei ole väikestel riikidel võimalik nii suurt kasu saavutada või tuge ja toetust saada – üksinda võib see hääl jääda pisut nõrgaks. Aga koos kokkuleppele jõudes saame selle seisukohaga tugevamana välja paista," sõnas minister.

Ka justiitsministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk ütles, et ministeerium on näitlejate murest teadlik ja saab aru, mis mure on näitlejatel oma hääle ja kujutisega seoses, aga täpsemaid kommentaare, milliseks seaduse tekst kujuneb, on veel vara jagada.

"Arutelud Euroopa Liidu nõukogus, mis on üks kaasseadusandjatest, alles käivad. See säte, mis näitlejatele muret valmistab, on praegu väga põhjalike arutelude all, aga mul on praegu veel väga raske öelda, kuhu need arutelud täpselt välja jõuavad," sõnas Värk.

Värk lisas, et Eesti seisukohad lähtuvad praegu sellest, et tehisintellekti arendamisel peaksid olema tagatud kõik erinevad õiguslikud alused.

"Nõusolek on üks nendest õiguslikest alustest. Eesti seisukohad ütlevad ka seda, et peaksid olema täiendavad kaitsemeetmed, ja siin tuleb vaadata, millised need võiksid olla ja kuidas saaksime neid eri isikutele pakkuda. Otsime parimaid lahendusi koos kõigi teiste liikmesriikidega," lausus Värk.