Trumpi reiting on langenud ohtlikult madalale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Donald Trump
Donald Trump Autor/allikas: SCANPIX/AFP/OLIVIER DOULIERY

USA presidendi Donald Trumpi reiting langenud ohtlikult madalale: USA Gallupi viimane üleriigiline küsitlus näitas, et vaid 39 protsenti ameeriklastest kiidab tema tööd presidendina, 57 protsenti arvab teisiti.

Valimisteni on jäänud veel viis kuud, kuid Ameerika ajaloost leiab näiteid, kus juunikuine toetus novembrikuiseks valimispäevaks oluliselt ei kasva.

Ameerika Ühendriikide ajaloos on 13 presidenti kandideerinud veel teiseks ametiajaks. Keskmiselt tõusis nende reiting valimiste päevaks vaid viie protsendi võrra võrreldes juuniga. Nii kerkiks president Donald Trumpi reiting novembriks praeguselt 39-lt veidi üle 40 protsendi, ennustab mõjukas uudisteportaal FiveThirtyEight.com

Nii madal oli see 2018. aastal, kui tema partei kaotas kongressi vahevalimistel senatis. Vahevalimised on aga presidendivalimiste lakmustest.

Näiteks 1948. aasta kampaania viimasel viiel kuul näitas Harry Truman 20-punktilist tõusu ja oli presidendiametis 1953. aastani. Lyndon Johnsoni reiting aga langes 1964. aasta valimiste viimastel kuudel umbes 15 protenti, kuid temagi püsis ametis 1969. aastani. Need näited on ka äärmused.

Kui Donald Trump püsis koronaviiruse pandeemia tõttu suuresti Valges Majas, siis nüüd on ta üha rahutum ja ihkab täita areenid oma toetajatega. Tema hinnangul olid just suured rahvahulgad tema 2016. aastal võidule viimisel kriitilised.

Trumpiga kaasaskäiv kaos ja ebakompetentsus võivad aga pöörduda tema vasu. See kõik sai hiljuti kokku mustanahalise mehe surmas politseiniku käe läbi. Trumpi autoritaarsus viis kaootilise ja vägivaldse sekkumiseni, massilise meediakampaania ja metallist aedadeni ümber Valge Maja selle kaitseks.

Trump pakub igapäevast õppetundi, kuidas lasta võimul raisku minna, kirjutab USA meedia. Ta on nelja aastaga võitnud vaid vaenlasi.

Selles valguses on Joe Bidenil eelis, aga demokraadid mäletavad liiga hästi oma 2016. aasta kindlustunnet, et Hillary Clintonist saab president. Clinton oli küsitlustes Trumpist ees sisuliselt viimas hetkeni. Hiljem tagantjärele analüüsides leidsid arvamusküsitluste tegijad, et kahe silma vahele jäi vastajate haridustase.

Trump sobis valgele keskharidusega valijale, samal ajal osutus Clinton populaarsemaks kõrgema haridustasemega inimeste seas. Neid erinevusi arvesse võtmata alahindasid küsitlejad Trumpi.

Nüüd, kui valimiste peateemad on COVID-19 ja rassisuhted, pöörduvad valijaid üha enam Joe Bideni poole. Hiljutine CNN-i küsitlus näitas Bidenile suurt 14-protsendilist edumaad, mis põhineb 1100 vastanul. Trumpi kampaaniameeskond nõudis küsitluse tagasivõtmist ja vabandamist, kuid CNN lükkas nõudmise tagasi.

Penn State'i ülikooli Aafrika-Ameerika uuringute professor Ray Block ütles, et märkimisväärne arv mustanahalisi valijaid võib seekord valimistelt sootuks kõrvale jääda ja sellega kaotaks hääli just Biden. Samas hiljutised protestid George Floydi tapmise vastu tõestavad, et mustanahaliste kogukond on selgelt poliitiliselt motiveeritud, ütles Block.

Valijad teavad, mida nad Trumpi puhul vihkavad või armastavad, aga nad ei oska sama öelda Joe Bideni kohta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: