Praegu on kiiruskaamera sekkumiskünnis kolm kilomeetrit tunnis. Politsei kaalub, kas tõsta see kuue kilomeetrini tunnis. Näiteks 90-se piirkiirusega alas tähendaks see, et kui praegu saab trahvi alates kiirusest 97, siis tulevikus alates 100-st, sest arvestatakse ka seadme mõõtmisviga neli kilomeetrit tunnis. 

Politsei sõnul on nende jaoks oluline keskenduda töös riskikäitujaile.

"Oleme fokusseerinud ennast nendele rikkujatele, kes kiirust rohkem ületavad. Meie eesmärk on liiklust hoida ohutuna ja trahvi saaksid siis need, kes ületavad rohkem," rääkis PPA peadirektori asetäitja Kristi Mäe.

Liiklusekspert Dago Antovi hinnangul ei pane see samm autojuhte harjumuspärast sõidukiirust oluliselt suurendama.

"Tavaliselt hinnatakse seda nii, et kümne kilomeetri võrra piirkiiruse tõstmine toob kaasa keskmise kogukiiruse tõusu kuskil kolm-neli kilomeetrit. Sellest lähtuvalt ma julgeks arvata, et lävendi tõstmine kolm kilomeetrit toob kaasa võib-olla ühe või kahe kilomeetrise keskmise kiiruse tõusu, mis tegelikult ilmselt väga hull asi ei ole," sõnas Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur transpordi alal Dago Antov.

Selline muudatus vähendaks trahvide hulka, sest politsei andmetel jääb praegu umbes 50 protsenti kiiruseületustest vahemikku kaks kuni kolm kilomeetrit tunnis.

Riigikogu liikme Valdo Randpere (RE) sõnul viitab see statistika, et sekkumiskünnise tõstmine on mõistlik mõte. 

"Kui tõesti see vahemik kolmest kuueni annab sulle poole trahvidest, siis ma arvan, et see on natukene liiast. Võib-olla ei peaks nii hulgaliselt trahve välja kirjutama – see ei ole otseselt enam liikluse ohutuse küsimus, see on trahvide väljakirjutamise eesmärk," ütles Randpere.

Politsei pakkus idee esmakordselt välja asendusena riigikogu plaanile kohustada kiiruskaamerate ette paigaldama mõõtmisest teavitavaid märke. Kolmapäeval võeti see seadusmuudatus riigikogus küll vastu, kuid politseid see oma ideest loobuma ei pannud.

"Nad on selles mõttes seotud. Kui me tahame oma liikluskultuuri parandada, siis ei ole ainult kaigas ja trahvid eelkõige need vahendid, millega liikluskultuuri parandatakse. Ma arvan, et politsei peab rohkem nähtaval olema, inimesed ise kasvavad. Meil on nii vabadus kui vastutus, mulle meeldib selline ühiskond rohkem," lausus Randpere.

Politsei on sama meelt.

"Me oleme eelmisest aastast võtnud kasutusele selliseid pehmemaid meetmeid liikluses. Meie jaoks on oluline kontaktide loomine, inimestega vestlemine, rahunemispeatused ja proaktiivne ennetav tegevus liikluses. Oleme näinud, et see on tulemuslik ja kindlasti sellega ka jätkame tulevikus," rääkis Mäe.

Praegu politsei veel analüüsib plaani, kuid peaks otsusele jõudma lähinädalatel.