Kaljulaid ütles neljapäeval Kuressaares pressikonverentsil, et seadus läheb vastuollu põhiseaduse paragrahvidega 12, 26 ja 27.

Nimelt ei laiene seaduses võrdse kohtlemise põhimõtted, mis käsitleksid nii abiellunud või kooselu registreerinud inimesi võrdsetena.

Kaljulaid ütles, et seaduses reguleeritud tagatised on mõeldud ainult abikaasadele, kuid ei laiene kooseluseadusega elukaaslasteks registreeritud inimestele.

Kaljulaidi sõnul ei ole selline toimimine põhjendatud ja asjakohane, kuna riigikogu on oma teistes seadustes abiellunud ja kooselus olevaid inimesi arvestanud võrdsetel alustel.

"Vabariigi presidendi üks olulisemaid ülesandeid on hoida meie õigusruum põhiseaduse vaos. Seadust välja kuulutamata jättes ei anna ma hinnangut seaduse muudele punktidele, sest välisteenistuse reformi sisulised aspektid ei ole põhiseaduslikud küsimused," ütles Kaljulaid.

Lisaks on ka riigikogu väliskomisjon selle probleemi välja toonud ning president palus riigikogul neid küsimusi arutada ning need kooskõlastada põhiseadusega.

Välisminister Reinsalu: paralleelabielu kehtestamise reformid on poliitilise diskussiooni teema

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles presidendi otsust kommenteerides, et ta ei ole presidendi seisukohtadega nõus ei juriidiliselt ega poliitiliselt.

"Seadusandja on seadust menetledes selgelt määratlenud, et ei soovi abikaasa staatust laiendada teistele gruppidele. Põhiseadusest ei tulene mingisugust nõuet, et Eestis peaks kooselulepingu sõlminud isikutel olema kõik õigused nagu abikaasadel. Just seda eesmärki presidendi veto teenibki: kui kooseluseaduse rakendusseadust, mille eesmärk oli luua paralleelabielu, ei õnnestunud seadusandja soovimatuse tõttu vastu võtta, siis saavutada sama tulemus läbi valdkonnaseaduste," selgitas Reinsalu.

"Ma ei pea heaks praktikaks sedamoodi õigusloomet. Ka riigikohus pole konkreetselt välisteenistuse seaduse kohta midagi öelnud, meil Eestis ei kehti kohtupraktikas angloameerika pretsedendiõigust. Nii et paralleelabielu kehtestamise reformid on poliitilise diskussiooni mitte välisteenistuse seaduse küsimus," lisas välisminister.

Reinsalu märkis, et seda on varem möönnud ka president: "Nii kuulutas ta oma otsusega nr. 12 2016 aastal välja välisteenistuse seaduse muudatused, kus oli samuti juttu eksklusiivselt diplomaadi abikaasast ning uuesti tegi seda president oma otsusega nr. 98 2017 aastal täpselt samamoodi, kuulutades välisteenistuse seaduse abikaasat puudutavad sätted välja. Põhiseadus on sama, president on sama, ainult viimane presidendi otsus on presidendi enda varasemate otsustega vastuolus. Et asi lõbusam oleks, nii on tänase Kersti Kaljulaiu loogikaga vastuolus ka tema enda otsus nr 572 selle aasta maist, millega ta kuulutas välja maareformi seaduse muudatused, kus sisaldus samuti teatud õiguste puhul üksnes abikaasa ja sugulase mõiste."

"Kokkuvõttes, presidendi otsus on poliitiline, selge eesmärgiga Eestis tõsta päevakorda kooseluseaduse rakendamine ja seeläbi abielu mõiste muutmine ning kasutab ulatuslikult juriidilise aktivismi argumente. See juhtum ei jää viimaseks ning on seetõttu kinnituseks praktilisest vajadusest selguse huvides tagada abielule põhiseaduslik kaitse, nii nagu seda pani ette Eesti Kirikute Nõukogu," ütles Reinsalu.

Sama seisukohta väljendas ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Seederi sõnul on tõsine mõttekoht, et aastakümneid kehtinud välisteenistuse seadus, mis on võimaldanud abikaasadele täiendavaid hüvesid, on nüüd täiesti ootamatult presidendi arvates põhiseadusevastane. "Selle otsuse valguses on selge, et tuleb astuda konkreetseid samme abielu institutsiooni kaitseks."