President: ERJK-l on eneseregulatsiooni organina suur väärtus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1592853420000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

President Kersti Kaljulaid ütles, et erakondade rahastamise järelevalve komisjonil (ERJK), mida koalitsioon soovib kaotada, on väga suur väärtus eneseregulatsiooni organina ning komisjoni ülesannete üleviimine riigikontrollile teeks viimase töö keerulisemaks.

Kaljulaid rääkis ETV saates "Esimene stuudio", mida tema arvab ERJK likvideerimise plaanist.

"Selle asjaga on kaks probleemi. Võtame kõigepealt riigikontrolli. Pole ilma asjata põhiseadusesse kirja pandud, mis on riigikontrolli fukntsioon. See on määratud põhiseadusliku institutsioonina ja funktsioonina selleks, et ei oleks võimalik sinna korvi loopida tegevusi, mis võivad tema põhiülesannet kas ähmastada või muuta keerulisemaks. Mulle nüüd tundub, et pakutud muudatus teeks riigikontrolli töö tulevikus keerulisemaks. Lisaks kõik need tehnilised probleemid, mis tulenevad sellest, et riigikontroll saab ju kontrollida eelarvevahendite kasutamist, aga mitte erasektorist tulnud vahendite kasutamist. /.../ Minu jaoks on see arusaamatu, kuidas seda saaks korraldada. Ma toetan Janar Holmi, kes olnud mures selle muudatuse pärast, selles mures," rääkis president.

"Ja teiselt poolt, ERJK pole kindlasti ideaalne, perfektne, ainult audiitoritest koosnev kogu, aga tal on suur väärtus enesergulatsiooniorganina. See tahte väljendus, et me ise tuleme kokku ja vaatame üksteisele näppudele, sellel on omaette väärtus ja mul oleks väga kahju, kui meie erakonnad parlamendis deklareeriks, et nende enamus arvab, et eneseregulatsioon kas ei ole vajalik või ei ole võimalik. Ükskõik kumb, mõlemad on väga halvad seisukohad," lisas ta.

 

Kaljulaid: laenata ei saa lõputult

President rääkis saates ka valitsuse otsusest laenata kroonakriisist tingitud majandusmõjudega toimetulekuks ligi viis miljardit eurot.

"See, mis on teinud mind murelikuks, on see, et ilmselt tingituna raha optimistlikult madalast hinnast hetkel, oli miljard, poolteist miljardit, mis kasv ju toimus kohutava kiirusega, nüüd on jutt viiest miljardist. Maastrichti kriteerium - 60 protsenti SKT-st võlalagi - ei ole üldse kaugel, juhul kui see raha jääb meile n-ö baasi sisse, et me sööme selle lihtsalt ära. Esimese miljardiga tegelikult kindlasti nii läks Eesti Panga andmetel. Ei ole mõtet arutada, kuhu seda raha kulutada - kulub lihtsalt ära," arutles president.

"See ongi see riskikoht, et kui ta kulub lihtsalt ära ja me ei tegele oma kulude üldise tasemega, igapäevaste toimetamiskuludega, siis suruda seda alla pärast kriisi lõppu, uuesti majanduse mahule vastavasse proportsiooni on järjest keerulisem. Nii ongi juhtunud riikidega, et nad ei olegi saanud sellega hakkama," lisas ta.

Kaljulaidi sõnul on samas ta seda meelt, et majanduse kiireks kohanemiseks oli vaja laenu võtta. Edasised meetmed tuleks tema hinnangul aga põhjalikult läbi kaaluda.

"Ja mis puudutab uusi laene ja veel suuremaid summasid ja investeeringuid, siis üks koolilaps küsis minult, kuidas me seda raha tagasi maksame. Minu vastus oli siis ja on ka nüüd, et see sõltub, kas kasutame seda raha majanduse ümberkujundamiseks 21. sajandile vastavaks või püüame maksta selle eest, et hoida kinni eilset päeva. Nii lihtne see ongi. Eilse päeva kinnimaksmise kulu kindlasti jääb tulevastele põlvedele veskikiviks kaela," lisas ta.

Kaljulaid nõustus riigikontrolli ja Eesti Panga hinnanguga, et kui valitsus poleks eelmistel aastatel liialt kulutanud, siis poleks praegu vaja ka nii palju laenu võta.

"Kui sa pole elanud varem üle jõu, siis on sul palju vähem vaja laenu võtta ka kujunenud olukorras. Aga peame nüüd silmas, et see ei ole viimane kriis maailmas. Kui laename praegu, lähiaastatel ennast Maastrichti kriteeriumi maksimumpiirini, siis mida me teeme siis, kui meid tabab jälle mõni ootamatus. Selline reageerimise viis pole meile lõpmatuseni kättesaadav ja igas kriisis peaksid reageerijad mõtlema ka sellele järgmisele korrale," rääkis president.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: