Politoloogid: president ei soovinud abielu mõiste muutmist päevakorda tuua ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli politoloogid ei leia, et president soovis välisteenistuse seadust väljakuulutamata jättes tõsta päevakorda abielu mõiste muutmise.

President jättis neljapäeval väljakuulutamata välisteenistuse seaduse, kus nähakse ette sotsiaalsed tagatised abikaasadele, kuid mitte kooseluseaduse alusel elukaaslasteks registreeritutele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusminister Martin Helme leidis seejärel, et president tuleks ametist tagandada, välisminister Urmas Reinsalu arvas, et presidendi eesmärk oli tõsta päevakorda kooseluseaduse rakendamine ja abielu mõiste muutmine.

Politoloogid nõustuvad, et kooseluseaduse teema tõusis küll päevakorda, kuid see ei tähenda olukorra muutmist.

"Seda debatti ühiskonnas, kas kooseluseadust on vaja, kas seda oleks vaja tühistada, saavad ikkagi avada valitsuspoliitikud ise ja minu teada koalitsioonilepingus seda teemat ei ole, nii et siis tuleks ümber vaadata ka koalitsioonileping," kommenteeris Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts.

"Koalitsioonileppes seda ei ole, kuna koalitsioonipartnerite vahel puudub sellel teemal üksmeel. Kooseluseaduse tühistamise poolt kindlasti oleksid EKRE ja Isamaa ja sellele vastu oleks Keskerakond, kuigi Keskerakonna valijad üleüldiselt pooldaksid ka kooseluseaduse tühistamist," ütles Tartu ülikooli politoloog Martin Mölder.

Mölder lisas, et ta ei näe, et valitsus kooseluseaduse temaatika üles võtaks, sest neil puudub selles osas üksmeel.

Saartsi sõnul on Isamaa ja EKRE lihtsalt kasutanud võimalust oma valijatele meenutada, milliste väärtuste eest nad seisavad.

Kooseluseaduse teema tõuseb taas järgmise aasta sügisel kohalike valimiste ajal, kui rahvahääletusele pannakse ettepanek täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. See on kirjas koalitsioonileppes.

"Kindlasti me näeme sellel teemal väga teravaid poliitilisi vastuolusid ja väga teravat avalikku debatti, sest valijaskond on suuresti pooleks selles küsimuses," ütles Mölder.

Saartsi hinnangul toob see kaasa ühiskonna polariseerumise, mis ongi poliitikute eesmärk, et mobiliseerida oma toetajaid.

"Üle Euroopa täna me näeme seda, kuidas poliitikamaastik, erakonnamaastik järjest enam polariseerub ja Eestis see polariseerumine on ju olnud kogu läbi Eesti taasiseseisvumise ajaloo," ütles ta.

Reedene EKRE tõstatatud konflikt on tema sõnul liberaalsete ja konservatiivsete väärtuste vahel ning maailmale avatuse ja suletuse vahel. Sama väärtuskonflikt iseloomustab Saartsi hinnangul kogu Euroopat.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: