Riigikontroll auditeeris kuut haigekassa eriarsti- ja õendusabi teenuste riigihanget kogumaksumusega ligi 215 miljonit eurot. Tervishoiuteenuste puhul on aga oluline teha kindlaks, et hangete tulemusel sõlmitakse lepingud nõudeid järgivate asutustega, sest kaalul on patsientide tervis.

Kuigi haigekassa oli 2018. aastal hankeid korraldades valdavalt järginud riigihangete seadust, esines hanketingimustes sisulisi puudusi, mistõttu polnud nõuete järgimine tagatud.

Auditi kohaselt leidus asutusi, mis taotlesid hankevõidu järel terviseametilt uue tegevusloa ja hakkasid teenust osutama lepingust ilma jäänud asutuse ruumides ja arstidega.

Haigekassa seadis hankel üheks kvalifitseerimistingimuseks tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa olemasolu, mis peab tagama, et pakkuja ruumid, aparatuur ja muu vastavad nõuetele. Samas ei teinud haigekassa selle üle kontrolle.

Tegevuslubade menetlemine ja järelevalve on terviseameti ülesanne, kuid auditist selgus, et ametil puudub ülevaade, kas kehtiva tegevusloaga asutused ka tegelikult nõuetele vastavad. "Kuna tegevusload on tähtajatud, pole terviseamet paljusid tervishoiuteenuseid osutavaid asutusi juba pikka aega kontrollinud," ütles riigikontrolli auditijuht Mart Vain.

Vainu sõnul ei teinud amet enne 2018. aastat uut tegevusluba menetledes alati kohapealset kontrolli, mistõttu puudus kindlus, kas andmed ruumide ja aparatuuri kohta on õiged.

Samuti tuvastas riigikontroll ka juhtumeid, kus oli ebaselge, millise teenuse osutamise tegevusluba pidi pakkujal hankes osalemiseks olema. Selle taga näeb riigikontroll haigekassa ja terviseameti ebapiisavat koostöö hangete ettevalmistamisel.

Hanketingimused võisid soosida uusi teenusepakkujaid

Haigekassa oli hankedokumentidesse lisanud ka tingimusi, mis ei taganud pakkujate vahel võrdset kohtlemist ega võtnud arvesse asutuste järjepidevust nõuete täitmisel. "Haigekassa hindajatelt võis sama arvu punkte saada asutus, mis oli tegutsenud kolm aastat, ja asutus, mis oli teenuseid osutanud vaid paar kuud," tõi Vain näite.

Näiteks ei saanud asutus hindamisel punkte, kui kolme aasta jooksul oli sellele tehtud ettekirjutusi või esitatud kaebusi, samas ei võetud arvesse, kas asutus oli üldse kolm aastat eksisteerinud. Seega võisid tingimused vähem eksisteerinud teenusepakkujaid suisa soosida.

Ambulatoorse arstiabi puhul oli tingimustes seatud küll käibenõue, samas ei nõutud, et käive oleks teenintud konkreetselt pakutava eriala või raviliigi pakkumise eest, vaid hõlmas kõigi tervishoiuteenuste osutamist. 4000 euro suurust käivet on ettevõttel võimalik saavutada lühikese aja jooksul ja lihtsalt. 

Hankes said sama palju punkte nii ettevõtted, mis estasid tervise infosüsteemi iga patsiendi epikriisid kui need, mis olid esitanud kokku vaid kaks epikriisi. Seega võis need soovi korral esitada täpselt enne hanget, et punkte saada. Riigikontroll leidis, et järjepidev epikriiside esitamine tervise infosüsteemi on oluline eeldus ravikvaliteedi tagamiseks.

Haigekassa ei kehtestanud hankes tingimust, et tervishoiutöötajate arv peab vastama ravijuhtude arvule, mistõttu tunnistati edukaks ka pakkumusi, kus ei olnud märgitud vajalikul arvul arste, et teenust soovitud mahus osutada.

Näiteks esitasid kaks asutust pakkumuse ambulatoorse psühhiaatriateenuse osutamiseks mahus, mis vastab 2,5 arsti koormusele. Pakkumuses oli mõlemal asutusel aga esitatud üks arst. Ühe pakkujaga sõlmiti leping mahus, mis vastab 1,5 arsti töökoormusele, ning teisega mahus, mis vastab 2,5 arsti koormusele.

Riigikontrolli hinnangul võivad sellisel juhul tekkida tõrked teenuse osutamisel või esineb oht, et tööle asuvad arstid, kelle pädevus ei pruugi vastata nõuetele.

Enamjaolt järgis haigekassa auditi kohaselt siiski hankeid läbi viies riigihangete seadust.

2018. aastal korraldatud kuue riigihanke tulemusel sõlmis haigekassa 102 tervishoiuteenuste osutajaga lepingud, mille eeldatav maksumus on 2018. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta septembrini kokku ligi 215 miljonit eurot.

Haigekassa: alustasime uue eriarstiabi riigihanke ettevalmistusi ligikaudu kahe aasta eest

Haigekassa teatel alustas haigekassa uue hanke ettevalmistusi juba 2019. aasta alguses, kui eelmine hange oli äsja lõppenud. Uus hange avaldatakse pakkujatele hiljemalt suve teises pooles ning hanke mahukuse ja keerukuse tõttu on haigekassa hanke koostamiseks teinud pea kaks aastat tööd.

Haigekassa tellib lõviosa eriarstiabist ehk arsti vastuvõttudest haiglavõrgu arengukava haiglatelt ning suuremates linnades asuvad haiglad saavad eriarstiabi kogueelarvest igal aastal ligikaudu 93 protsenti. Eriarstiabi eelarvest suunab haigekassa 7 protsenti vabaturule ehk erasektorisse, mille tõttu tuleb haigekassal lepingute sõlmimiseks korraldada riigihange.

Haigekassa juht Rain Laane sõnul tuli eelmise hanke muudatuste vajaduse kohta palju tagasisidet ning seega alustati juba samal aastal uue hanke ettevalmistusega.

"Tol aastal oli riigihanke abil eriarstiabi tellimine meile värske teema, kuivõrd uus riigihangete seadus oli äsja jõustunud. Teadsime, et hanget on võimalik paremini teha. Selleks kaasasime uue hanke ettevalmistamisel erialaseltsid ja Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu (EETAL), samuti palusime hankekriteeriumitele veel selgi aastal tagasisidet," rääkis Laane.

Laane sõnul parandatakse uues hankes suurem osa auditis välja toodud punkte. Samuti korraldas haigekassa 2019. aastal hambaravi ja ortodontia riigihanke, mille tingimustes oli arvestatud paljude tänaste soovitustega.

"Näiteks muutsime hanke ülesehitust ehk osaleda on võimalik erialapõhiselt, samuti anname arstidele pakkumiste tegemiseks rohkem aega. Ka on võimalik head tööd tehes oma lepingu mahtu kasvatada ning meie hinnakirjast allahindluse tegemine ei anna enam nii suurt eelist," loetles Laane.

Kuna haigekassa hindab eriarstiabi hankes kolme peamist näitajat, milleks on kättesaadavus, õiguskuulekus ja kvaliteet, ei pruugi sel korral need eratervishoiuasutused, kes on varasemalt leppetrahve saanud või maksuametile riigimaksud tasumata jätnud, hankel edukad olla.

Riigikontroll viitab oma auditis ka terviseameti poolt tervishoiuteenuse osutajatele antavate tegevuslubade teemale.

Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul peab terviseamet tegevuslubade määruste kaasajastamist väga vajalikuks ja on seda ministeeriumile ka ootusena andnud juba 2018. ja 2019. aastal.

Jürilo märkis, et tegevusloanõuded tuleb kaasajastamise eesmärgil üle vaadata. "Kuna on ka nõudeid, mille kehtivuse vajalikkuses võib tänapäevastumise kontekstis kahelda ning tasub kaaluda mõistlikku paindlikkust või mõne nõude üldse ära kaotada. Oluline on sisuliselt hinnata ja määratleda, millised nõuded on olulised, et oleks tagatud patsientide ja tervishoiutöötajate ohutus. Tegevusloa nõuded peaks lähtuma võimalikest tegevusega seotud riskidest, sest nõuete täitmine peaks aitama kaasa sellele, et oleks minimiseeritud oht inimeste elule ja tervisele," ütles Jürilo.