Poola presidendivalimistel tuleb teine voor ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1593402660000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/REUTERS/Aleksandra Szmigiel

Poola presidendivalimiste esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat piisavat toetust ja tuleb korraldada teine voor. Teise vooru lähevad valitsev president Andrzej Duda ja Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski.

Duda kogus esmeses voorus 45,2, Rafal Trzaskowski 28,9 protsenti häältest. Olgugi, et vahe on pea 15 protsenti, tuleb uuringufirma Kantar küsitluse järgi valimiste teine voor palju tasavägisem - mõlemad kandidaadid koguksid võrdselt 44-45 protsenti häältest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liberaalse Kodanikeplatvormi kandidaat Trzaskowski on parempopulistliku Õiguse ja Õigluse toetatavale Andrzej Dudale tõsiselt kandadele astunud. Ehkki esimeses voorus saavutas Duda oma võistleja ees rohkem kui 11-protsendilise edumaa, ähvardab see arvamusküsitluste põhjal teises voorus kaduda lihtsalt seetõttu, et teisi võistlejaid enam segamas ei ole.

Kantari arvamusküsitluse põhjal on kandidaatide vahe alla ühe protsendipunkti, mis tähendab, et valimistulemuse otsustavad need 9,9 protsenti valijaist, kes veel ei tea, keda toetada. Ilmselt on tegu inimestega, kes ei ole ei liberaalid, konservatiivid ega ka populistlike vaadetega, vaid kellel kindlad poliitilised seisukohad puuduvad. Seega võib nende valimisotsus olla puhtalt emotsioonidest laetud ning seda on praktiliselt võimatu ennustada.

Nõnda ongi üsna tõenäoline, et Poola presidendiks saab hoopis Trzaskowski, ehkki Duda enne koroonaepideemia puhkemist oma võitu juba enam-vähem kindlaks pidas. Kantarile sarnased tulemused ilmnevad ka teistest, pärast esimese vooru lõppu korraldatud kiirküsitlustest. Seega võib järgneva kahe nädala jooksul oodata ägedat ning huvitavat valimiskampaaniat.

Üks esimese vooru üllatusi oli ka, et teise vooru mitte pääsenud kandidaatide tulemused olid arvatust paremad. See näitab omakorda, et Duda positsioon pole nii hea nagu valitsev president kogu aeg arvanud on. Valimisaktiivsus oli kõrge ning oma valijaid mobiliseerida õnnestus mõlemal peamisel rivaalil, liberaalsed linlased hääletasid peamiselt ennelõunal, Õiguse ja Õigluse peamiselt maal elavad pooldajad pärastlõunal, ent mõlemad käisid massiliselt hääletamas.

Poola poliitilise õhkkonna mõttes ei ole valimistulemused sugugi head. Ühiskonna polariseerumine, eri arvamustel olijate vastandumine süveneb veelgi. Liberaalide-konservatiivide, linlaste ja maaelanike ning vanade ja noorte vahel löövad välja väga teravad poliitilised pinged. Olukorda raskendab veelgi asjaolu, et populistlik Õigus ja Õiglus ei ole sugugi kõigi konservatiivide lemmik, näiteks legendaarse ametiühinguliidri ja vabadusvõitleja Lech Walesa pooldajad ei salli seda enamasti silmaotsaski. Võimalik, et valitsusparteiga rahulolematud konservatiivsed valijad jäävad teises voorus üldse koju.

Kindel on aga üks, paraku kurb fakt - ei Duda ega Trzaskowski või end võidu korral pidada kogu Poola rahva presidendiks. Võitku kumb tahes, tema edumaa rivaali ees on igal juhul äärmiselt napp ning see jääb teda paratamatult painama, seda jäädakse talle meelde tuletama kogu tema valitsusaja jooksul.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: