Lävepakuküsitlused näitavad, et Õiguse ja Õigluse liitlane, president Andrzej Duda kogus esimeses voorus 41,8 protsenti häältest. Suurima opositsioonipartei Kodanikeplatvormi kandidaat Rafal Trzaskowski sai 30,4 protsenti häältest, vahendas Reuters.

Esimeses voorus võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt 50 protsenti häältest, mis tähendab, et valimised lähevad kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel edasi teise vooru, mis toimub kahe nädala pärast.

Veel aprillis näitasid arvamusküsitlused, et nii praeguse presidendi Andrzej Dudaga ka läheb, sest tal ei ole konkurenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuid siis tuli koroonaviirus ja keerulised ajad. 10. maile kavandatud valimised lükati edasi. Suurim opositsioonierakond, liberaalne Kodanikeplatvorm vahetas välja oma presidendikandidaadi ja nimetas selleks Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski, kelle reiting tegi ootamatult kõrge lennu.

Duda võidust või tema kõrbemisest oleneb, kas valitsev konservatiivne Õiguse ja Õigluse partei saab jätkata oma senises, peaaegu monopoolses olukorras.

"Kõige toimuva taustal on riigis vaja stabiilsust. Seega on igasugused poliitilised eksperimendid riigile ohtlikud, eriti kriisi ajal," leidis valija Stanislaw Tasiemski.

"Halb on, et Poola on kohutavalt lõhestatud ja inimesed on heitunud. Seetõttu olen väga üllatunud, et vanalinnast on nii paljud inimesed nii distsiplineeritult valima tulnud," rääkis valija Iwona Goge.

"Ma olen alati valimas käinud, ka kommunistide valitsemise ajal ja pärast seda. Hääletama peab," ütles anonüümseks jäänud valija.

Et praegune president tajub opositsiooni kuklasse hingamist, sellele viitavad nii mõnedki tema viimase aja särtsakad väljaütlemised, millega konservatiivset valijat hääletuskastide juurde tuua. Nii näiteks nimetas ta LGBT ideoloogiat hullemaks kommunistlikust ideoloogiast. Ja ka hiljutine ootamatu visiit Valgesse Majja ning kohtumine USA presidendi Donald Trumpiga näib eelkõige teenivat reitinguparandamise eesmärki.

Väiksemate konkureerijate seast leiab nii vasak- kui ka parempoolseid pürgijaid. Presidendiks soovivad saada ka üks katoliiklik ajakirjanik ja geipoliitik. Üle 50 protsendi ei saa aga tõenäoliselt ka Duda ja Trzaskowski ning see tähendab, et 12. juulil ootab ees presidendivalimiste teine voor.