Koroonaviiruse ravim võib Eestile kaks miljonit eurot maksma minna
Eesti varub sügiseks võimalikuks teiseks koroonaviiruse laineks 400-le patsiendile viiruseravimit remdesiviir. Ravim on kallihinnaline, riik on arvestanud, et selle ostuks võib kuluda umbes kaks miljonit eurot. Siiski pole ravimi saamine veel kindlustatud.
Euroopa Komisjon kiitis möödunud reedel heaks viirusevastase ravimi remdesiviiri kasutamise uue koroonaviiruse raviks. Luba anti vähem kui kuu aega pärast taotluse esitamist.
Ameerika Ühendriigid andsid loa algselt ebola raviks mõeldud remdesiviiri erakorraliseks kasutamiseks juba 1. mail. Nüüdseks on selle kasutusele võtnud mitu Aasia riiki, sealhulgas Jaapan ja Lõuna-Korea.
Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs ütleb, et tegemist ei ole imeravimiga, kuid nagu näitab kaks USA-s läbi viidud ulatuslikku uuringut, lühendab ravimi kasutamine keskmise raskusastmega patsientide haiglas viibimise aega.
"Keskmiselt õnnestus ravimiga lühendada haiglas viibimise aega 15-lt päevalt 11-le. Kui detailsemaid andmeid vaadata, siis kerge haigusvormiga patsiendid ravimist mingit kasu ei saanud ja väga raskete patsientide alarühm, kes juba ravi alustades olid kas aparaadihingamisel või kunstlikul vereringel, nemad ka mingit abi ei saanud," kommenteeris Irs ERR-ile.
Praeguseks Eestis kasutatud remdesiviiri on saadud tootjatelt tasuta. Ravimiameti andmetel jätkuks seda Eestis praegu veel umbes 20-le patsiendile. Sügisese teise laine kartuses võiksid ravimivarud olla kümneid kordi suuremad, näitavad terviseameti mudelprognoosid.
"Remdesiviiri vajavaid patsiente võib teise laine puhul olla kuni 400. See on tõenäoline stsenaarium. Seda on natuke rohkem, kui oli kevade jooksul, aga see on sügiseks tõenäoline number remdesiviiri vajavate patsientide osas," kommenteeris terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andras Banyasz.
Banyaszi sõnul on nad Euroopa Komisjonile Eesti ravimivajaduse edastanud.
"Euroopa Komisjon korraldab remdesiviiri hankimiseks ühishanke. Sinna on Eesti oma numbri sisse andnud. Kui see hange on edukas, saame oma ravimi sealt. Lisaks hangivad ka haiglad ise. Hinna osas praegu ei oska öelda, sest hange ei ole veel läbi. Aga kuna Euroopa Komisjon hangib suurt kogust paljudele riikidele, siis on lootust saada üsna hea hind," avaldas Banyasz lootust.
Banyasz selgitas ERR-ile, et ühe patsiendi raviks kulub keskmiselt kümme viaali. Ühe viaali hind on USA-s olnud siiani 600 dollarit, seega on arvestatud ühe patsiendi ravi maksumuseks umbes 5000 eurot ning 400 patsiendile ravimi hankimine võib riigile maksma minna umbes kaks miljonit eurot. Lootus on, et teiste riikidega koos suuri koguseid hankides läheb ka hind alla.
Ravimi saamine pole kindlustatud
Banyasz tõdes, et ühishankes osalemine ei garanteeri tingimata soovitud koguse ravimi saamist.
"Alati on tõenäosus ilma jääda. Eesti vajadus on suuremate riikidega võrreldes ikka väike. Selliste ravimite puhul, mida ka mahtudelt vähe toodetakse, on alati see oht, et väikseid mahte - nagu Eestil 400 patsiendi jaoks - ei taheta tarnida. Selle ennetamiseks ongi nüüd see ühishange, minnakse hankima koos ja suuremat mahtu. Sellisel juhul on Eestil ikkagi suuremad šansid saada see ravim kätte," hindas Banyasz.
Ta rõhutas, et ravimite jaotusmudel pole riikide vahel veel kokku lepitud.
"Võib olla ka nii, et suuremad riigid, kes tellivad rohkem, saavad ka näiteks esimesena need kätte," ütles ta, lisades, et ühishankes on samas Eestil suurem tõenäosus see ravim kätte saada kui omapäi tellima asudes.
Ühishange peaks välja kuulutatama mõne nädala jooksul, ent protsess on pikk. Siiski loodetakse sügiseseks viirusepuhanguks ravimid kätte saada.
Remdesiviir on alles eksperimentaalravimi staatuses, nii et väga palju sel tootjaid ei ole. Ka ei ole ravimi mõju väga ulatuslik, kuid haiguspäevade vähenemise abil suudetaks haiglavoodid kiiremini uutele abivajajatele vabastada, mis kriisis on samuti oluline kriteerium, et jõuaks rohkem patsiente ravida.
Vaktsiinilini väljatöötamiseni läheb aga veel aega, sest selleks napib endiselt andmeid.
"Vaktsiinini läheb aega. Esiteks ei ole teadlased ikka veel päris ühel nõul, missuguse loomuliku immuunsuse annab viiruse läbipõdemine ja kui püsiv see on. Ja kui juba läbipõdemise järel tekkiv immuunsus ei ole väga püsiv, siis on oluline vaadata, kui kauaks suudavad vaktsiinid immuunvastuse tekitada," selgitas ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs.
Toimetaja: Merilin Pärli