Tervisejuhtimise töölaud, mille arendamist alustati 2023. aastal, on tervishoiutöötajate aja säästmiseks mõeldud üleriigiline digiplatvorm, mis koondab infot patsiendi eri raviasutustes tehtud uuringute, analüüside ja vastuvõttude kohta. Nii ei pea meedikud eri andmetes kaevama ega patsiendid iga uue arsti juurde pöördudes samadele küsimustele vastama.

Nüüd kavandab TEHIK kuni seitsme miljoni euro eest platvormi arendustöid, mis hõlmavad nii tarkvara edasiarendust, kasutusmugavuse parandamist, hooldust kui ka töölaua õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavaks muutmist. 

TEHIK-u tervisejuhtimise töölaua tooteomanik Kaido Vaade ütles ERR-ile, et tervisejuhtimise töölaud kasvas välja varasemast andmevaaturi loogikast, kuid see peaks muutuma pelgalt andmete vaatamise keskkonnast laiemaks terviseandmete käsitlemise platvormiks.

"Peamine eesmärk on pakkuda tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele ühtset töövahendit, kust on võimalik saada patsiendi kohta oluline terviseinfo kiiresti ja selgelt kätte," selgitas Vaade.

Ta lisas, et tegemist ei ole ühe konkreetse uue funktsiooni hankega, vaid tervisejuhtimise töölaua platvormi arendus- ja hooldustööde raamistikuga.

Ennekõike puudutavad muudatused tervishoiutöötajaid ja fookuses on nende igapäevatöö lihtsustamine: parem ülevaade patsiendi andmetest, väiksem killustatust eri süsteemide vahel ning tulevikus suurem võimalus kohandada vaateid rolli ja töövajaduse järgi.

"Terviseportaali kasutaja ehk patsiendi jaoks on mõju pigem kaudne ja etapiline," kinnitas Vaade.

Olulise arengusuunana tõi Vaade välja, et tulevikus peab tervisejuhtimise töölaud võimaldama lisada tervisejuhtimist toetavaid mooduleid ning luua kontrollitud võimalused ka välistele osapooltele, et mooduleid arendada.

"Täna sellist võimekust veel ei ole. See ei tähenda avatud ligipääsu patsiendiandmetele, vaid reeglitele ja nõuetele vastavat platvormset arendusmudelit," lisas töölaua tooteomanik.

Tervisejuhtimise töölaud peaks toimima koos patsiendile suunatud terviseportaaliga nii, et andmevahetus tervise infosüsteemi kaudu toetaks tulevikus terviklikumat käsitlust nii spetsialisti kui ka patsiendi vaates. Praktilise näitena sellisest suunast tõi Vaade välja ravimiskeemi.

Ehkki muudatused on tema sõnul ulatuslikud, viiakse need ellu järk-järgult konkreetsete arendustööde kaudu.

"Eesmärk ei ole teha lihtsalt kasutajaliidese uuendus, vaid arendada tervisejuhtimise töölauda edasi keskseks ja laiendatavaks töövahendiks, mis toetab tervishoiutöötajate otsuseid ning aitab patsiendi terviseinfot paremini kasutada," rõhutas Vaade.

Arendustööd peaksid kestma neli aastat ning tööde võimalike tegijate pakkumusi hakkab TEHIK võrdlema suve keskel. Seejuures on töötunni hinna osakaal pakkujate hindamisel kümme protsenti ning 90 protsenti tulemusest annab proovitöö.