Euroopa Parlament kiitis heaks ka Eestis vastuseisu tekitanud maanteetranspordi reformi
Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu maanteetranspordi reformi, mille ühe punkti suhtes olid üheksa Ida-Euroopa riiki, sealhulgas ka Eesti, oma vastuseisu avaldanud.
Saadikud kiitsid kolmapäeva õhtul muudatusteta heaks kõik kolm õigusakti, mille Euroopa Liidu transpordiministrid võtsid vastu 2020. aasta aprillis. Parlament jõudis Nõukoguga poliitilisele kokkuleppele 2019. aasta detsembris.
Uued reeglid puudutavad sõidukijuhtide lähetamist, sõidu- ja puhkeaegu ning peaksid tagama sõidukijuhtidele paremad töötingimused, teatas parlamendi pressiteenistus. Samuti tagavad uuendatud normid ajutiste veoreeglite parema järgimise veoettevõtete poolt, kes ei ole selles riigis registreeritud (kabotaažveod). Muudatuste eesmärk on panna piir konkurentsimoonutustele maanteetranspordis ja tagada sõidukijuhtidele paremad puhketingimused, öeldakse pressiteates.
Juhtidele paremad töötingimused
Uued normid tagavad paremad puhketingimused ja annavad sõidukijuhtidele võimaluse olla rohkem aega kodus. Veoettevõtted peavad koostama sõidugraafikud, mis kindlustavad, et rahvusvahelisi kaubavedusid tegevad juhid saavad regulaarselt - vähemalt iga kolme või nelja nädala tagant sõltuvalt töögraafikust - kodus käia.
Lisaks ei tohi veokijuhid veeta iganädalast puhkeaega veokikabiinis. Juhul kui veokijuht ei viibi puhkeajal kodus, peab veoettevõte tasuma tema majutuskulud.
Ausam konkurents ja ebaseadusliku äritegevuse takistamine
Pettuste vähendamiseks tuleb piiride ületamise registreerimiseks hakata kasutama kogu EL-is nutikaid sõidumeerikuid. Süstemaatiliste kabotaažvedude ärahoidmiseks kehtestatakse nelja päeva pikkune vaheperiood, mille jooksul ei ole lubatud teha uusi kabotaažvedusid sama sõidukiga samas liikmesriigis.
Et vähendada varifirmade kasutamise võimalust, peavad veoettevõtted suutma tõendada, et nad tegutsevad reaalselt liikmesriigis, kus nad on registreeritud. Uute normide kohaselt peavad veokid pöörduma tagasi ettevõtte tegevuskeskusesse vähemalt korra kaheksa nädala jooksul. Uued normid hõlmavad ka üle 2,5 tonni kaaluvaid kaubikuid, mis tähendab, et ka nendes tuleb kasutusele võtta nutikad sõidumeerikud.
Sõidukijuhtide lähetamise selged reeglid ja võrdne tasustamine
Uued normid loovad selge õigusraamistiku, mis aitab vältida sätete ebaühtlast kohaldamist liikmesriikides ja tagab sõidukijuhtidele õiglase töötasu. Lähetamisnormid hõlmavad kabotaažvedusid ja rahvusvahelisi vedusid, ent ei kehti transiitvedude, kahepoolsete vedude ja kahe täiendava peale- või mahalaadimisega kahepoolsete vedude puhul.
Reform rakendub pooleteise aasta pärast
Vastuvõetud normid jõustuvad pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas lähinädalatel.
Lähetamist käsitlevaid õigusnorme hakatakse kohaldama 18 kuud pärast õigusakti jõustumist. Puhkeperioode, sealhulgas juhtide regulaarset kodus käimise õigust käsitlevaid norme hakatakse kohaldama 20 päeva möödumisel akti avaldamisest. Veokite tegevuskeskusesse tagasipöördumise norme ja muid turulepääsu muudatusi hakatakse kohaldama 18 kuud pärast turulepääsu käsitleva õigusakti jõustumist.
Ida-Euroopa riigid vastustasid
Eesti ja veel kaheksa riigi hinnangul kahjustab aga reformipaketi üks säte EL-i ühtse siseturu põhimõtet ja kahjustab siinsete autoettevõtete konkurentsivõimet.
Üheksa riigi transpordiministrid saatsid vastava pöördumise ka Euroopa Parlamendile. Eesti, Bulgaaria, Küprose, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia ei nõustu punktiga, mis nõuab sõiduki regulaarset tagasipöördumist kodukohariiki. Autojuht peab tagasi pöörduma nelja nädala tagant, auto kaheksa nädala tagant.
Riikide transpordiministrid kirjutasid pöördumises ka, et EL peaks seisma transpordiettevõtete eest, kuivõrd on juba astutud samme hädas olevate lennuettevõtjate abistamiseks.
Majandusminister Taavi Aasa sõnul on seaduse taga protektsionism, sest Kesk-Euroopa autoettevõtted soovivad tõrjuda Ida-Euroopast või ääremaalt pärit konkurente. Vedajad võivad suurtest lisakuludest pääsemiseks nüüd oma ettevõtted Kesk-Euroopasse registreerida.
Aas kinnitas neljapäeval, et Eesti kaalub koos teiste riikidega kohtusse pöördumist.
"On juba ette teada, et on riike, kes kindlasti, kui see nii pidi minema, on juba varaem teada andnud, et nemad Euroopa Kohtusse pöörduvad. Eesti ei ole selle kohta otsust teinud, kas me selle pöördumisega läheme ühiselt kaasa või läheme kuidagi eraldi kohtusse. Eks nüüd tuleb kujundada seisukoht ja võtta vastu otsus selle kohta, kas Eesti võtab kohtutee ette või mitte," kommenteeris Aas.
Toom: See on rikaste ja vaeste riikide võitlus
Euroopa Parlamendi keskerakondlasest saadiku Yana Toomi hinnangul peegeldab transpordireform konkurentsi rikkamate ja vaesemate liikmesriikide vahel, milles seekord idapoolsed ja vaesemad maad alla jäid.
"Ma arvan, et siin oli väga tugev lobby suurte rikaste riikide poolt. Kõik me teame, et näiteks Poola majandus on suuresti üles ehitatud kaubaveol. Ja see, et meie inimesed tulevad ja on nõus töötama väiksema raha eest ja rohkem pingutama, nendele vanadele liikmesriikidele väga ei meeldi. See on vana konflikt, mis on Euroopas alati olnud," rääkis Toom saates "Uudis +".
"Ma kujutan ette, et paljud saadikud, kes tulevad nii-öelda vanadest heaoluriikidest, asjasse tegelikult ei süvene. Ma olen kuulnud päris avameelseid asju, et jah - see ongi võitlus Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Mina, kes ma olen väga suur Euroopa Liidu fänn, tunnen praegu suurt pettumust selle suhtumise pärast," tunnistas Toom, kes kuulub Euroopa Parlamendis liberaalide fraktsiooni Uuenev Euroopa. "See on Euroopa Liidu sisene konkurentsivõistlus ja seda ei ole ju võimalik ilustada pressiteatega," lisas ta.
Toomi hinnangul ei ole võimalik täita mitmeid reformis ette nähtud nõudeid nagu näiteks seda, et veokijuhtidel peab olema võimalus ennast välja puhata normaalsemates tingimustes, mitte aga oma sõiduki kabiinis.
"Ütleme hotellis-motellis, kus on normaalsed tingimused - voodi, duširuum, tualett ja nii edasi. Probleem on aga selles, et neid asju pole olemas. Ainuüksi Saksamaal jääb puudu üle kümne tuhande sellise parkimisplatsi, kus on sellised asjad loodud," rääkis Toom.
Tema sõnul tegi lätlasest saadik Robert Zile ettepaneku kehtestada kolmeaastane üleminekuperiood, et liikmesriigid saaks võimaluse vajalikud ehitised rajada ja siis jõustada need nõuded. "Aga sellele hääletati vastu," tõdes Toom.
Saatejuht Lauri Variku küsimusele, miks Toomi erakonnakaaslane, majandus- ja taristuminister Taavi Aas Euroopa Liidu ministrite kohtumisel paketiga nõustus, vastas Toom, et transpordiministrite nõukogus toimunust on vähe teada. "Tegelikult me ei tea, mis seal toimus, sest Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kõige läbipaistvam asi. Teatavasti me ei näe isegi istungite protokolle ja päevakordasid. Nii et kuidas see arutelu täpselt seal kulges, me praegu isa öelda ei saa."
Toom tunnistas, et ehkki mõned reformi vastased on lubanud selle kohtus vaidlustada, paistab see plaan siiski lootuset. Ainsana võiks kinni hakata sellest, et paketile ei ole tehtud mõjuanalüüsi, märkis saadik. "Just arutasin seda Euroopa Parlamendi juristidega ja mulle öeldi, et ilmselt see on ikkagi rusikatega vehkimine pärast kaklust. Sest head õiguslikku alust, et minna kohtusse ja võita ei ole. Ainuke, millest saab kinni võtta, on see, et puudub mõjuanalüüs," rääkis ta.
Saksa saadik: peame lõpetama sotsiaalse dumpingu
Paketti pärast selle vastuvõtmist pressikonverentsil kaitsnud Saksa sotsiaaldemokraat Ismail Ertug, kes oli üks selle raportöör, põhjendas reformiavajadust sellega, et tuleb peatada Euroopa transpordituru "kannibaliseerimine", milleni viib hindade lõputu allapoole surumine, "võidujooks põhja" või sotsiaalne dumping nagu ta väljendas. Tema sõnul peaks Euroopas kehtima põhimõte, et kui pakutakse samasugust teenust, siis peavad ka hinnad selle eest olema sarnased.
"Oleme näinud viimased kümme aastat, kuidas hinnad on alla läinud. Ja sellega läheb kogu sektor allamäge," rääkis ta. Ertugi sõnul pakuvad Ida-Euroopa ettevõtted oma teenust 20-25 protsenti madalama hinnaga kui Lääne-Euroopa riikide ettevõtted.
Samuti on Euroopa autotranspordi turul ülepakkumine, mida reform samuti peaks aitama leevendada, tõdes ta.
"Mina kui sotsiaaldemokraat ei aktsepteeri kunagi, et (Ida-Euroopa riikide ettevõtete) juhid peavad töötama Läänes Ida-Euroopa palgaga, kuid ilma võimaluseta oma pere juurde naasta. See ei ole aktsepteeritav," ütles Ertug. Kuna autojuht on transpordisektoris keti kõige nõrgem lüli, siis tuleb neid kaitsta, rõhutas Ertug.
Ertug rääkis pressikonverentsil, et kui ta vestleb Ida-Euroopa poliitikutega, siis nad mõistavad reformi vajadust, kuid transpordisektori mõju nende riikide poliitikale on nii tugev, et Euroopas peavad nad kaitsma teistsugust positsiooni.
Ertug nõustus ka ajakirjanikuga, kes viitas, et Ida-Euroopast pärit töötajaid tuleks kaitsta ka teistes majandussektorites Läänes, näiteks põllumajanduses, kus rakendatakse hooajatöölisi.
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael