Kaljurand lubab europarlamendis pühenduda suurema võrdsuse edendamisele
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esikandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Marina Kaljurand lubab valituks osutudes pühenduda Eesti huvide kaitsmise kõrval suurema võrdsuse edendamisele nii riikide kui inimeste vahel.
"Me näeme täna ebavõrdsust Euroopa Liidus riikide vahel, aga me näeme ebavõrdsust ka kodanike vahel. Ja ma ei näe, et Euroopa Liit teeks majandusarengus järgmise majandushüppe, kui ei aita ega abista neid, kes täna ise kõige rohkem abi vajavad, kes on sattunud olukorda mitte võib-olla enda tahtel, olles eakad, olles noored, kellel ei ole tööd," rääkis Kaljurand. Ta viitas ka USA majandusteadlase Jeffrey Sachsi sõnadele, kes soovitas Eesti arengu jätkamiseks edendada haridust ja innovatsioni ning lähtuda sotsiaaldemokraatlikust filosoofiast.
Samas tunnistas Kaljurand, et Eesti sotsiaaldemokraatide vaated erinevad mõnes osas Euroopa sotsialistide programmist, märkides, et Eesti sotsid on oma Euroopa kolleegidest konservatiivsemad, kuna rõhutavad näiteks enam eelarvedistsipliinist kinnipidamist.
"Toetame majanduse avatust ja Euroopa nelja põhivabadust. Keskkond ja sotsiaalfäär ei arene, kui ei arene majandus. Majandus ei kao mitte kuskile," tõdes Kaljurand rõhutades majandusarengu tähtsust.
Kaljurand pooldab töötajate võrdset kohtlemist nii Eestis kui välismaal
Kaljurand ütles Euroopa lähetatud töötajate direktiivist ja kaugsõiduautojuhtidele kehtestatavatest võimalikest piirangutest rääkides, et tema hinnangul ei tohiks sotsiaalset dumpingut olla ei Eestis ega ka mujal Euroopa Liidus. Kui meie ei taha, et siin töötavatele ukrainlastele makstakse madalamat palka kui eestlastele, siis peame olema nõus, et sama on õigus nõuda ka rikkamates Euroopa riikides eestlaste suhtes, rõhutas ta.
Samas tuleb sotside esikandidaadi sõnul võidelda illegaalse töötamisega Euroopas laiemalt, kuna see on üks peamisi võimalusi ülimadalate palkade maksmiseks.
Kaljurand leidis, et Euroopa Liidus ei peaks kehtestama ühtset miinimumpalka, kuid riigiti võiks siiski liikuda selles suunas, et miinimum oleks vähemalt 60 protsenti keskmisest, mis võimaldaks ka madalat palka saaval inimesel ära elada.
Lubab küsida nõu ekspertidelt
Mitmele saatejuht Arp Mülleri küsimusele vastates tunnistas Kaljurand, et ei oska neile detailselt vastata, kuid kinnitas, et viib end vajalike teemadega kurssi ning küsib nõu asjatundjatelt. "Loomulikult ma saan aru, et ma ei saa tegeleda ainult endale tuttavate teemadega. Aga olen valmis õppima, et tegeleda Eestile oluliste teemadega. Minu valmidust uusi asju õppida on näidanud ka mu töö välisministeeriumis, kus olen tegutsenud eri valdkondades," rääkis Kaljurand, tuues välja juriidilised, konsulaar- ja digiteemad.
Kaljurand kinnitas ka, et Eesti sotsiaaldemokraatide seisukohast peab maksupoliitika jääma iga riigi enda otsustda. Ainult riigiülestes küsimustes nagu näiteks spekulatiivsete finantstehingute maks või digimaks võiks Euroopa Liit kehtestada ühise positsiooni. Maksunduses on vaja koostööd valdkondades, kus riigid üksi ei saa hakkama, aga mitte riigisiseste maksude osas, märkis ta.
Samuti ei pooldanud Kaljurand Hollandis kavandatavat ideed lennukipiletite lisamaksustamiseks, märkides, et Eesti ühendused ei ole kaugeltki nii head kui Madalmaades ning samuti on meie piletid niigi juba kallimad.
Kaljuranna kinnitusel toetavad sotsid Euroopa Liidus seatud eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning selleks peab Eesti väljuma põlevkivienergeetikast. "Aga seda tuleb teha nii, et Ida-Virumaal ei tekiks sotsiaalseid pingeid, väljuda tuleb nii, et inimesed ei kannata. Täna on selleks valmistumiseks piisavalt aega," rääkis ta.
Kaljuranna sõnul ei ole tal seni ühest seisukohta metsanduse valdkonnas, kuna Eesti teadlastel on erinevad seisukohad metsade raiemahu osas. "Ootan siin ühest ja selget seisukohta, kokkulepet metsateadlaste vahel, metsanduse arengukavast lähtudes," märkis ta.
Toetab liikmesriikide suuremat osamaksu eelarvesse
Kaljuranna sõnul võiksid liikmesriigid senise ühe protsendi asemel SKP-st maksta Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse pisut rohkem, eriti, kui Ühendkuningriik EL-ist lahkub.
"Mõistan netomaksjaid (kes ei sooviks rohkem ühiseelarvesse maksta - ERR). Aga näen, et täiendavad vahendid annavad võimaluse olla efektiivsemad ja vähendada riikidevahelisi lõhesid," ütles Kaljurand. Valdkonnad, kus EL-i eelarverahasid võiks kasutada, oleks tema hinnangul transport, piiriülene koostöö, sotsiaalfondid. "Leian, et Eesti võidab sellest," märkis ta.
Kaljurand ei poolda selliste riikide trahvimist, kes keelduvad täitmast ühiselt kokku lepitud reegleid ja kohustusi, kuid samas toetab ta sellistelt riikidelt Euroopa Liidu toetuste äravõtmist. "Toetuste väljamaksmise peatamisega võiks neid riike mõjutada küll, kui nad otsustavad end ise mõnest poliitikast välja lõigata," ütles ta.
Samas ei pooldanud Kaljurand ideed üha süvenevast liidust, märkides, et koostööd riikidele kasulikes valdkondades tuleb teha, kuid üldist suveräänsuse loovutamist pole vaja ning seda ka ei toimu. "Kui keegi räägib, et see tähendab suveräänsuse loovutamist ja et Brüssel tahab seda meilt ära võtta, siis see on pahatahtlik ja vale. Ma ei näe, et suund liitriigile oleks toimumas. Aga koostöö on vajalik," rääkis Kaljurand.
Kaljurand kinnitas ka, et on vastu ebaseaduslikule rändele, kuid seaduslik migratsioon, kus inimesed asuvad teise riiki kas tööle, õppima või abielludes, peaks olema võimalik. "Täna pole Eestis ühtegi erakonda, mis toetab illegaalset immigratsioon. Aga ebaseaduslikku rännet üksi tõkestada ei saa ning selleks on vaja Euroopa Liidu ülest koostööd," rõhutas ta, viidates lisaks ka ÜRO ränderaamistikule, mis samuti nende teemadega tegeleb.
Kaljurand on 26. mail toimuvate valimistel eel kõige populaarsem kandidaat, ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi lubas teda valida 23 protsenti vastanutest.
Toimetaja: Mait Ots