Kaupo Meiel: turist on inimese sõber
Kuigi lähiümbruses meie paljukannatanud maailma elanikud juba liiguvad, siis muretut lõbureisimist kaugemale niipea ette võtta ilmselt ei saa. Kahju, et ise ei saa eriti turist olla ja kahju, et turiste tänaval ei liigu, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Jaapani kultuuris kuulub kevade juurde ilus ja filosoofiline nähtus nimega "sakura". See on aasta kaunimaid perioode, mil veel lehtedeta kirsid õitsevad ja ehk vaid nädalakese pärast õielehed tuulde heidavad. See sündmus tähistab kõige ilusa üürikest kestust ja elu enese ajutisust.
Eestis on "sakura" vaste "ahsakurat", mis tähistab kevadist aega, mil viljapuude õied ringi lendavad ja selle sodi tänavalt või muruplatsilt kokkuajamiseks tuleb jälle luud või paremal juhul lehepuhur välja otsida.
Jaapani õierohke kevad on möödas, Eesti oma just alanud, maad ja kombed on erinevad ja ning mõlemad omal moel põnevad. Mõnigi eestlane tahtnuks vaadata, kuidas kaugel Jaapanis "sakura" möödus ja mõnigi jaapanlane jälgiks meeleldi, kuidas Eestis "ahsakurat" välja näeb. Aga ei saa, sest kuigi lähiümbruses meie paljukannatanud maailma elanikud juba liiguvad, siis kaugemale muretut lõbureisimist niipea ette võtta ilmselt ei saa.
Keegi pole turist, kõik elavad siin, millest on väga kahju, sest turistid on sama armsad kui lapsed, kuid erinevalt lastest, kes raha ainult kulutavad, suudavad turistid paljude riikide majandust käigus hoida.
Inimene moondub turistiks umbes kolmekümne kilomeetri kaugusel kodust. Ta muutub senisest mitu korda naiivsemaks ning vaimustub igast lollakast kivist, mille juurde on mingi silt pandud. Turist on nõus maksma õllekannu eest kümneid kordi üle turuhinna ja ta hangib endale isegi tammetõruküpsiseid, mis lõpuks koduses küpsisepurgis nukralt hallitama lähevad.
Turisti jaoks muutub kõik kohalikule elanikule tavaline või isegi tüütu elamuslikuks ja eriliseks. Turist on nõus Põltsamaal isegi Põltsamaa naturaalveini jooma, maitse ja õhustik jäävad kauaks helgelt meelde ja kui ta sama jooki kodupoes müügil näeb, siis tuleb talle heldinud naeratus näole. Ostab ta muidugi hoopis mõne Itaalia või Prantsusmaa veini, aga meeldiv ja meeldejääv emotsioon on väga oluline.
Turistid tuterdavad uudishimulike nägudega ringi, nendega saab vennastuda ja neid saab haneks tõmmata. Haneks tõmbamist ei maksa väga pahaks panna, sest hanitajast endast saab ükskord turist ja karma teeb oma töö.
Nüüd, mil me ei saa eriti ise turistid olla ja turiste on kevadsuvisel ajal kardetavasti väga vähe Eestisse tulemas, hakkame ilmselt märkama, kuivõrd olulised nad meile on olnud, aga kuivõrd me oleme osanud seda hinnata.
Eften Capitali juht Viljar Arakas märkis ETV saates "Esimene stuudio", et Eesti on olnud soomlaste suhtes üleolev ja võtnud neid iseenesestmõistetavana, kuid iseäranis kuurortlinnad nagu Pärnu, Kuressaare ja Haapsalu ilma nendeta suve üle ei ela.
Eesti turistidega just hädas pole olnud, pigem on neisse halvimal juhul tõesti veidi üleolevalt suhtutud, aga paljudes tõeliselt suurtes turismikeskustes, kus õel idatuul praegu koroonapisikuid trotuaaridel keerutab, hakati mitte kaua aega tagasi tõsiselt turistihordide vastu võitlema. Veneetsia hakkas külaliste tõttu peaaegu vette vajuma ja ma ise olen Barcelonas teinud fotosid graffititest ja plakatitest sõnumiga: "Turist, kasi koju!"

Nüüd on see siis juhtunud, turistid on koju kasinud. Turistid ei ummista ajalooliste vaatamisväärsuste ümbrust ega põhjusta oma suurema maksevõimega hindade tõusu Tallinna Raekoja platsil. "Loodus on tervenemas, meie oleme viirus," sedastab üks koroonaaegne hüüdlause ja tõesti juba näemegi eestlaste ilmumist paikadesse, kuhu neid veel eelmisel suvel isegi väevõimuga pole ajada suudetud.
Linnapildid on aga hõredad jätkuvalt. Mitte päris apokalüptilised, aga midagi olulist on puudu ja see oluline ongi turistide kohalolu. Ehk õpetabki praegune kriis meid turistidesse heatahtlikumalt suhtuma. Turist on ju täitsa nagu päris inimene, kes laiendab reisides oma silmaringi ja sihtkoha silmaringigi. Kui inimese silmaring jääb ahtaks, siis ta hakkabki mõtlema, et mõned rassid või rahvused on loomuldasa halvemad kui teised. Turismindus on kõige meeldivam viis omandada elulist haritust.
Mina usun, et halb ei jää püsima, loodus terveneb ja turistid naasevad. Järgmine kord, kui õnnestub elusat turisti näha, olgem rõõmsad ja tervitagem teda reipalt: "Tere, armas turist, mu sõber, küll mul on hea meel, et sa meile külla tulid. Näe, osta tammetõruküpsiseid ka, ainult 15 eurot pakk!"
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel