Tehnikaülikooli õpilaskodus on kahekohalised toad, millel ühine köök ja vannituba. Õppeaasta on kohe ukse ees ja majutusküsimustes peaks kohe saabuma selgus, kuid pole selge, mitu välisriigist saabuvat õppurit saab kokku panna, kas üldse. Ja võib-olla tuleb neid üldse hakata toitlustama, kui tegu on karantiiniga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kas ülikoolidel on vaja tagada karantiin või eneseisolatsioon? Seal on erinevad nõuded. Karantiininõuded on väga karmid. See tähendab seda, et üliõpilased peaksid olema ühekaupa tubades ja paigutusvõimekust Tallinna tehnikaülikoolil praegu ei ole, et me kõik tulijad eraldi tubadesse paigutada suudame," selgitas tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Uusi üliõpilasi kolmandatest riikidest on tehnikaülikoolis 317, aga on ka vanemaid olijaid, kes võib-olla käisid vahepeal kodumaal.

Ülikoolid peaksid korraldama saabujatele eritranspordi lennujaamast ja viirusetestid, aga kuidas täpselt, ei tea keegi. Teada on vaid see, et ühe tudengi kohta tuleb testideks välja käia 160 eurot.

Saatuse irooniana on just äsja kaks Eesti ülikooli teatanud ülikoolide konsortsiumitega liitumisest. Nii on loomisel ka Euroopa supertehnikaülikool.

"Loodetavasti juba lähitulevikus on Tallinna tehnikaülikooli üliõpilaste arv üle 100 000. See idee ja plaan seisneb selles, et astud sisse ühte ülikooli, oled täieõiguslik liige kõikide partnerülikoolide juures. Sisuliselt üliõpilaste vaba liikumine nagu Schengeni põhimõttel," rääkis Voll.

Üleilmset akadeemilist kogukonda on kõikjal. Nii käivitati Pekingis kõigi ülikoolide masskontroll. USA-s on tippülikoolid algatanud kaebusi riigi vastu.

Eestis on välistudengite arvud märksa väiksemad ja pigem võtab maad segadus. Ülikoolid pidasid reedel nõu ministeeriumiga, kuid selgust ei saadud. Ka terviseamet ega politseiamet taha või oska rääkida nõuetest täpsemalt.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) teab, mida välistudengid tunnevad.

"Nad on tundnud, et teatud atmosfäär on muutunud. Eks nad saavad aru, et riik on hakanud suhtuma välisüliõpilastesse natuke mittesoosivamalt. See tekitab küll küsimusi. Seda on küll raske öelda, kuidas see kujundab Eesti kõrghariduse mainet lähitulevikus," rääkis EÜL-i asejuht Joonatan Nõgisto.

Tekleid võib sügise hakul ilmselt näha riigikogu platsil, sest EÜL-i arvates on õpirännet puudutav lühiajaline lahendus pigem kaubavahetus ohtlikuma, pikaajalise plaani eest, kui kohe sügisel surutakse läbi siseministeeriumi kavandatud rahvusvaheliste tudengite õigusi kitsendav eelnõu.

"Perspektiiv peaks olema ikkagi need probleemid, mis on. Peaksid olema natuke nutikamad lahendused, kui sellised kirvega kallale minemine, väga ranged, kindlad piirangud," ütles Nõgisto.