Tallinna haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Kati Niin andis ERR-ile teada, et üldjoontes on lasteaiakohtade puudus aastate lõikes järk-järgult vähenenud.

"Osades piirkondades püüame suurendada lasteaiakohtade arvu, kuid linna kui terviku jaoks pole lasteaiakohtade arvu suurendamine vajalik," täpsustas ta.

Samas ei ole Niine sõnul sobitus- ja erirühmasid piisavalt, et rahuldada kõigi HEV-laste vastuvõtmiseks esitatud kohataotlus ning viimaste andmete kohaselt on ootel 111 last.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles ERR-ile, et kohatasust vabastamise otsuse vastuvõtmisel arvestati eelkõige praeguse 723 munitsipaallasteasutuses käiva HEV-lapsega.

"Ma hästi ei usu, et suur number neid lapsi, kes praegu lasteaias ei käi, sinna (munitsipaalalsteasutusse) tulevad ja see number peaks kuidagi drastiliselt kasvama. Samas, kui toimub mingi mõõdukas tõus, siis me kindlasti oleme selleks valmis," selgitas ta.

Niine sõnul on probleem mujal. "Reaalsuses on suurimaks murekohaks sobitus- ja erirühmade piisavuse juures hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks vajalike oskustega spetsialistide olemasolu," selgitas ta.

Belobrovtsev ütles, et nõustub probleemi olemasoluga. "Jah, see probleem loomulikult eksisteerib ja me oleme teavitanud haridus- ja teadusministeeriumit vajadusest suurendada koolitustellimust ülikoolides. Samas saame aru, et selleks, et neid spetsialiste oleks rohkem, on vaja kindlasti motiveerida nendeks saama. Siin on suur küsimus eelkõige riigile," rääkis ta.

Belobrovtsevi sõnul hüvitab linn eralasteaedades käivate laste vanematele iga kuu 71,25 eurot, mis on võrdne toetus kõigile, kuid võrdselt lasteaeda valida lapsevanemad siiski ei saa.

Eralasteaedade kohatasud jäävad Tallinnas vahemikku 500-600 eurot kuus ning tekitab mõnevõrra ebavõrsust — on neid lapsi, kel on linnalasteaias tasuta koht, ning neid, kelle vanemad peavad koha puuduse tõttu munitsipaallasteaias maksma eralasteaias kõrgemat hinda.