Riik otsib võimalusi kodanike teavitamiseks mobiilirakenduste kaudu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mobiilstelefoni rakendused.
Mobiilstelefoni rakendused. Autor/allikas: SCANPIX / PA Wire/PA Images

Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumil on plaanis viia riigi ja kodanike vaheline suhtlus mobiiltelefoni rakendustesse.

Kui seni on riik kodanikke teavitanud läbi e-maili või riigiportaali, siis tulevikus loodetakse seda teha ka mobiiltelefoni rakendustega, nagu näiteks Facebook ja Whatsapp Messenger. Alternatiivplatvormidel info edastamise ohtude ja võimaluste analüüsimiseks algatati riigihange, et analüüsida selle võimalikke turvariske.

Rakenduste kaudu saaksid inimesed riigiasutustelt küsimusi küsida ja neile viivituseta vastuseid saada. Lisaks saaks valitsus hõlpsamini saata nii personaalseid kui ka massiteavitusi.

"Riigi poole pöörduvad kodanikud tihti murega et millal ja kus uuendada näiteks passi või id-kaarti, mis juhtub kui retseptiravim aegub jne. Kõikidele nendele küsimustele anda vastus, ja samal ajal ka anda teada. Näiteks kui ID-kaart aegub, siis kodanik reageeriks varem, mitte hiljem. Massteavituste saatmine on olnud kogu aeg teema - võtame näiteks valimised, valimiste info teavitamise vajadus on olnud alati. Koroonakriisi valguses kindlasti seda oleks võinud samamoodi ära kasutada," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide osakonna andmete juht Ott Velsberg.

Uue idee kohaselt vastaks inimese valitud platvormil lihtsamatele küsimustele automaatselt juturobot, keerulisemal juhul võtaks vastamise üle ametnik. Uue suhtluskanaliga laheneks ka tänane mure, et inimestel on riigiinfo suunatud e-postkasti, mida nad ei jälgi. Isegi kui teavitusi nähakse, siis paljud neile ei reageeri. Kiirsõnumitega inimeste veenmist nimetab Velsberg positiivses võtmes nügimiseks.

"Suur osa kodanikest ei reageeri alati. Isegi kui saadakse teavitus, siis ikka ei tehta, jäetakse viimasele minutile. Nügimine on nii-öelda lähenemine, kus mõistlikke otsuseid, mida kodanik täna ei tee, proovida neid veenda, et nad seda siiski teeksid. Näiteks kui kodanik teab, et ta ID-kaart aegub aga ta ei lähe seda uuendama, siis tuua välja põhjus, miks võiks id kaarti siiski uuendada," rääkis Velsberg.

Kuna võimalust suhelda riigiga mõne mobiilirakenduse kaudu pole praegu mitte ühegi teise riigi elanikel, siis on ministeerium algatanud riigihanke, et analüüsida alternatiivkanalite kasutamise võimalikke turvariske.

"Me tahame saada selget pilti, kuidas seda tehniliselt võiks realiseerida. Näiteks turvalisuse pool, andmekaitse - kuidas toimuks turvaline andmeedastus. Erinevatel alternatiivsetel kanalitel on erinevad turvanõuded. Kus on krüpteeritud, kus mitte, jne. Facebookil on endal sõnumid krüpteeritud, aga need ei ole meie mõistes võibolla piisavad. Sellele me tahamegi praegu vastust saada," selgitas Velsberg.

Velsberg loodab, et juba järgmisel aastal saab iga eesti kodanik valida, kas ta soovib riigilt teavitusi saada meili, SMSide või näiteks Facebook Messengeri kaudu.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: