Kui mõni heatahtlik inimene leiab näiteks tänavalt lebamas isikut tõendava dokumendi, olgu selleks kas pass, ID-kaart või juhiluba, ning viib selle politseisse, siis kaotab see kehtivuse.

Politsei identiteedi ja staatuste büroo politseileitnant Marit Abrami sõnul tuleb dokument politseile anda ning sestap sotsiaalmeedias levinud kombele teatada dokumendi leidmisest hästi ei vaadata.

"Kaotatud dokumendi puhul ei ole teada, kelle käes ja kus see dokument on olnud, mistõttu pole selle edasine kasutamine enam turvaline," selgitas Abram ning lisas, et dokumendi sees on kiip, millega saab internetis digiallkirja anda ja tuvastada isikusamasust.

Eelkõige muutub identiteedivargus võimalikuks siis, kui kaotatakse näiteks rahakott ning dokumendiga on kaasas ka selle PIN-koodid.

"Isegi siis, kui PIN-koode ei ole koos dokumendiga kaotsi läinud, peab ettevaatlik olema. Keegi võib dokumendist pilti teha ja kasutada seda näiteks teenustes, kus piisab dokumendi fotost," ütles Abram ning ütles, et tänapäeval võib sellist pilti kurjasti ära kasutada ka tehisintellektiga.

Kui Eesti kodaniku dokument kaotab kehtivuse, siis näiteks elamisloa puhul ei ole vaja uut luba taotleda, vaid piisab uue füüsilise dokumendi taotlemisest.

Samas saab möödunud aastast kasutada ka digitaalset isikutuvastust Eesti äpis. Eesti äpp ei kuva seda haldava riigi infosüsteemi ameti sõnul dokumenti ega loo uut dokumendiliiki, vaid esitab turvaliselt riikliku mobiilirakenduse kaudu olemasoleva kehtiva ID-kaardi või passi andmed. Seega vähemalt teoreetiliselt on seal leiduv dokument võrdne ilma PIN-koodita dokumendiga.

Kas sellisel juhul saab ka telefoni kaotamist käsitleda, PPA-l selge pole ning nende sõnul ei ole sellisest teemast isegi juttu olnud.

Eelmisel aastal registreeris PPA 186 ebaseaduslikku teise isiku identiteedi kasutamist ehk identiteedivargust ning alates 2022. aastast on nende juhtumite arv püsinud 137 ja 214 vahel. Samas ei olnud politseil täpset statistikat, kui palju sellistest juhtudest on seotud dokumendi kaotamisega.