"Euroopa Kohus leiab, et isikuandmete kaitse piirangud, mis tulenevad USA-sisestest õigusaktidest, mis reguleerivad USA avaliku võimu asutuste õigust pääseda juurde liidust USA-sse edastatavatele isikuandmetele ja neid andmeid kasutada, ja millele komisjon otsuses 2016/1250 hinnangu andis, ei ole piiritletud viisil, mis oleks sisuliselt samaväärne liidu õiguses proportsionaalsuse põhimõttest tulenevate nõuetega, kuna nendel õigusaktidel põhinevad jälgimisprogrammid ei piirdu rangelt vajalikuga," öeldakse Euroopa Kohtu otsuses.

Sisuliselt leidis Euroopa Kohus, et USA seadused ei anna veebiettevõtete seireprogrammidega Euroopa Liidu kodanike kohta kogutavate andmete osas sama tugevat kaitset kui EL-i seadused.

Selle otsusega tühistas kohus sisuliselt Euroopa Liidu ja USA vahel 2016. aastal kehtima hakanud kokkuleppe EU-U.S. Privacy Shield, varasemalt oli kohus tühistanud ka sellele eelneva, 2015. aastast pärineva leppe Safe Harbour.

Kohtuotsuse aluseks oli austerlasest aktivisti Max Schremsi kaebus, kes on vastasseisus sotsiaalmeedia hiiu Facebookiga, mis tema hinnangul ei paku piisavat privaatsuse kaitset. "See paistab perfektne otsus," ütles Schrems pärast otsusest kuulmist Viinis Reutersile.

Schremsi tegevuse tulemusel tühistati ka Safe Harbouri leping.

Euroopa Liidu andmekaitsemured sai uue impulsi pärast seda, kui Edward Snowden paljastas 2013. aastal USA massilise jälgimistegevuse.

Euroopa Kohus jättis siiski kehtima teise andmeedastusmehhanismi, mida tuntakse standardse lepinguklauslina (standard contractual clauses) ehkki rõhutas, et andmekaitseasutused võivad peatada ka nende kaudu andmete edastamise väljaspoole Euroopa Liitu, kui andmekaitse ei ole tagatud. Selle raamistiku alusel tegutsevad tuhanded ettevõtted Facebookist kuni autofirmade ja tööstusettevõteteni, et koguda eurooplaste andmeid kõikjal maailmas erinevate teenuste pakkumiseks alates pilvandmetöötlusest, andmete hoiustamise ja finantsteenuste pakkumiseni.