Eesti Energia AS ja Viru Keemia Grupp AS sõlmisid möödunud aastal võrdsete partneritena koostöölepingu põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamiseks töötlemismahule 1,6 miljonit tonni aastas. Investeeringu kogumaht ulatuks hinnanguliselt 650 miljoni euroni.

Eeltasuvusuuringu järel langetati otsus projekt lõpetada ja keskenduda kütuste kvaliteedi parandamisele teiste meetoditega.

Eesti põlevkiviõli muutus seoses merekütuste väävlidirektiivi rakendumisega rahvusvahelisel turul väärtuslikumaks ja paranes põlevkiviõli tootmise tasuvus praegusel kujul. Rafineerimisest tekkiv lisandväärtus muutus suhteliselt väiksemaks ning tasuvus investori seisukohast vähem atraktiivseks.

Riik oli valmis projekti toetama, kuid eeltasuvusuuringu tulemuste kohaselt oleks pidanud riigi panus suurenema. Eesti Energia ei pidanud riigilt suurema toetuse küsimist mõistlikuks.

Eesti Energia ja VKG arvestasid äriplaani koostamisel karmistuvate kliimanõuetega, eelrafineerimistehas võiks olla ka nende rakendumisel kasumlik.

Nõudlus vedelkütuste järele kasvab vähemalt aastani 2040 ja ka tänasel kujul toodetava kütuse hind püsib konkurentsivõimelisena ka pärast aastat 2030.

Tehtud tööd saab kasutada tulevikus juhul, kui turul tekib nõudlus eelrafineeritud toodete järele.

Uuringu tulemused aitavad põlevkiviõli kvaliteeti parandada

Eesti Energia juhatuse liige Margus Valsi sõnul saab uuringu põhjal tehtud tulemusi kasutada selleks, et põlevkiviõli väärtuslikumaks ja kvaliteetsemaks muuta.

"Samas mida see uuring tõestas on, et põlevikiviõlist on võimalik toota spetsifikatsioonijärgseid merekütuseid. Ehk see võimalus nüüd on olemas ja kui turuolukord muutub, saame seda ka rakendada," märkis ta.

Kuna põlevkiviõli on muutunud suhteliselt kallimaks, siis saab Valsi sõnul selle projekti praegu sahtlisse panna ning vajadusel uuesti välja võtta. "Eeluuringu tulemustega me saame seda teha, et juhul kui turuolukord muutub saame seda projekti taaskäivitada. Lisaks sellele andis see meie mõlema meeskondadele kindlasti kompetentsi, et tänast põlevkiviõli veelgi kvaliteetsemaks muuta lihtsamate vahenditega."

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul oli projekti alguses näha selget ärilist võimalust puhastada põlevkiviõli sellisele tasemele, et seda saaks turustada standardse laevakütusena.

"Standardne laevakütus oleks avardanud meie turustamisvõimalusi ja oleks tõstnud väärindatud toote väärtust. Ehk siis leidsime, et meil oleks piisavalt tooret, piisavalt teadmisi ja me oleks võimelised selle kapitaliseerima täiendavaks lisandväärtuseks. Nii lihtne see äri ongi," sõnas ta.

Esimesest jaanuarist kehtestus maailmameredel aga uus kütusedirektiiv, mis tõstis nõudlust Eesti põlevkiviõli järgi ja langetas vajadust rafineerimistehasele. Direktiivi kohaselt ei tohi väävli sisaldus kütuses ületada 0,5 protsenti, varasem standard oli 3,5 protsenti. Eesti kütuse väävlisisaldus on 0,6-0,7 protsenti. "Meie põlevkiviõli on väga lähedal uutele standarditele. Seda on turul vähe ning nõudlus toote järele lihtsalt kasvas ja olemasolev tootmine muutus kasulikumaks," märkis Asmann.

VKG juhi sõnul oli on tehtud analüüs siiski kasulik, kuna kõik teadmised tuleb üle kontrollida ning  eelkõige põhjendab see nii tulevase võimaliku tehase maksumust. "Selleks, et maksumus teada saada tuleb ikka väga täpselt projekteerida kindlasse asukohta puhastusseadmed, kõik reaktorid," märkis ta.

"Teine on loomulikult see, et meil oli hüpotees, et me saame puhastada seda standardseks tooteks, aga meil ei olnud tõestust selle kohta ja rafineerimistehases tehtud katsetuste põhjal saime ka tõestuse, et jah, see on võimalik," lisas Asmann.