Indrek Kiisler: jätame, palun, kodurahu huvides abielureferendumi ära! ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio päevakommentaaris palub Indrek Kiisler võimuerakondi, et nad ei korraldaks 2021. aasta sügisel referendumit selle üle, kas abiellumine võiks olla ainult mehe ja naise pärusmaa, kuna nii rahval kui ka valitsusel ja poliitikutel on lähiaastatel terve hulk muid muresid ja sisulisi küsimusi, mida lahendada, selle asemel, et korraldada abieluranna defineerimise näidislahingut.

Aasta 2014 oli Eesti avaliku diskussiooni katkiminemise aasta. Ühiskond tormas barrikaadidele ja heitluse teema oli esmapilgul täiesti jabur. Ometigi tahtsid kõik sel teemal seletada ja kaasa rääkida. Riigikogus oli nimelt esitatud seaduseelnõu, mis reguleeris kooselavate paaride staatust.

Miks see kõik taganjärele vaadates kired pilvedest kõrgemale kergitas?

Esmalt oli Eestis möödunud kümnendi keskpaigaks toimunud sotsiaalmeedia plahvatuslik levik, järsku said kõik inimesed ise arvata, kaasa rääkida ja üsna varsti ka avalikult sõimata ja verbaalselt haavata. Õli valas tulle ka jõudu koguv online-meedia, mille kommentaariumides käisid ehtsad virtuaalsed tapatalgud. See on asja infotehnoloogiline pool.

Teisalt oli ühiskond liikunud mitu aastakümmet liberaalsuse suunas, ja iga pendel saavutab enne tagasikukkumist oma kõrgpunkti. Vaikselt ja kindlalt kasvas rahulolematus arusaamatute ja harjumatute kommete ja tavadega, mis tulid meile põhiliselt liberaalsetest Lääneriikidest. Samadest Lääneriikidest imbus sisse ka ultrakonservatiivne võitlev maailmavaade, mis lisas vastaseisule organiseeritud tulisust.

Kooseluseaduse arutamise käigus toimus ka oluline nihe poliitilisel maastikul. Isamaa otsus asuda kooseluseaduse vastu tähendas neile liberaalsemalt mõtlevate inimeste seljapööramist, lahkus osa poliitikuid, kuid veel suurem osa valijaskonnast. Isamaa rutakas käiguvahetus ei takistanud aga EKRE kerkimist, kes jõudu koguvate kooseluseaduse vastaste pärituules pääses esimest korda 2015. aasta kevadel riigikogusse.

Siis saabus pikaajaline siiani kestev patiseis. Kooseluseadus sai ülinapilt poolthääled, kuid rakendusaktid jäid vastu võtmata. Selle seaduse üliagarad pooldajad ja vastased on praegu ühtviisi frustreerunud, vastased heitsid ette seaduse jõuga läbisurumist ja pooldajad jällegi seda, et rakendusaktidega venitatakse. Mõlemad pooled ainult ootavad lahingukäskluse saabumist.

Ma ei taha võtta positsiooni, kas Eesti vajab kooseluseadust või abielluda võiksid ka samasoolised inimesed. Sest see lihtsalt ei puuduta mind kuidagi. Eestis on kümneid tuhandeid õnnelikke ja õnnetuid abielupaare, kümneid tuhandeid õnnelikke ja õnnetuid lihtsalt kooselavaid paare ning on ka tuhandeid õnnelikke ja õnnetuid samasoolisi paare. Lahkuminek ja kooselu ei sõltu kuidagi sahtlis vedelevatest tunnistustest, küll aga üksteisemõistmisest, andestamisest, kooselamise soovist ja armastusest. Aga kui paljud inimesed tunnevad end registreeritud paberiga paremini, siis palun, see ei saa olla mingi murekoht.

Aga mulle ei meeldi valitsusliidu plaan panna rahavahääletusele ettepanek, et abielu on vaid mehe ja naise vaheline liit. See on lihtsalt poliitiline mürgikarikas, millest pritsitakse meie avalikku ruumi terve järgmise suve ja sügise. Mürgikarikast ammutavad endale abipisaraid nii pooldajad kui vastased.

Ma rõhutan, et minu pärast võib abielu mõiste ka seadustada kui mehe ja naise liitu, kuid ma tean, et rahvahääletuse eel ehitatakse kahjuks jälle üle Eesti virtuaalseid barrikaade, kus kahuritest tulistatakse nendesamade kulunud kuulidega, mis olid käigus juba aastatel 2014 ja 2015. Samad argumendid, retoorika ja üksteisest mööda rääkimine.

Kõigele krooniks toimub rahavahääletus samal päeval, kui valitakse kohalikke volikogusid. Me valime 17. oktoobril 2021 inimesi, kes suudavad kohalikku elu meie meelest kõige paremini korraldada. Et koolid töötaks, et teed oleks sõidetavad, et piirkonnas oleks ägedamaid töö- ja lahedamaid puhkamisvõimalusi. Selle asemel ummistavad meie postkaste reklaamid, kus kahele kooselavale mehele on tõmmatud kriipsud peale või öeldakse, et ärge valige muidu tublit inimest, sest ta vihkab homosid. Kuid kõige lihtsam oleks ju ikkagi see, et seadusemuudatustega tegeleb riigikogu, mis ongi ju selleks rahva poolt valitud.

Ärme paku vabatahtlikult platsi äärmusliberaalidele ja äärmuskonservatiividele, las fanaatikud keevad ja podisevad isekeskis, meil on lähiaastatel hoopis palju sisulisemaid muid muresid ja ka loodetavasti rõõme, millega tegeleda. Ka valitsusel ja poliitikutel on terve mägi sisulisi küsimusi, mida lahendada, selle asemel, et korraldada abieluranna defineerimise näidislahingut.

See on koht, kus nii Keskerakond kui Isamaa saavad selja sirgeks lüüa, ja öelda, et laupkokkupõrked on valusad kõikidele. Kusjuures oma seisukohti abielu küsimuses erakonnad muutma ei pea.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: