Tõnis Saarts: milleks abielureferendumit üldse tarvis on?
Saabuval sügisel peab koalitsioon ära otsustama ühe tähtsa küsimuse: mis saab järgmise aasta kohalike valimistega paralleelselt korraldatavast rahvahääletusest. See, et konsultatiivreferendum esialgu midagi reaalselt ei muuda, ei tähenda, et tegemist oleks vähetähtsa sündmusega, arutleb Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.
Rahvahääletusest, millel valijad otsustavad, kas põhiseadusesse kirjutatakse sõnaselgelt, et abielu saab olla ainult mehe ja naise vahel, või jääb kehtima praegune tolerantsemaid tõlgendusi lubav määratlus.
Oluline on seejuures teada, et tegemist pole mitte referendumiga, mis reaalselt muudakski päevapealt põhiseadust, vaid konsultatiivse rahvahääletusega, mille tulemustega seadusandja võib arvestada, aga ei pruugi.
Hetkeolukorda hinnates näeme tõenäoliselt viimast varianti: isegi kui rahvas toetab põhiseaduse muutmist, siis riigikogu praegust koosseisu vaadates ei saadaks ilmselt 2/3 jagu hääli kokku, et rahva tahet seadustäheks vormida.
Tähtis sündmus siiski
See, et konsultatiivreferendum esialgu midagi reaalselt ei muuda, ei tähenda, et tegemist oleks vähetähtsa sündmusega. Tõenäoliselt täidab rahvahääletus märgatava osa kohalike valimiste kampaaniaks mõeldud eetriajast ning tagab algatajaparteile, st EKRE-le, tugeva nähtavuse ja võimenduse.
Ilmselgelt ei sobi see konkurentidele, ennekõike teistele valitsuspartneritele. Kuna rahvahääletusega seonduv on kirjas koalitsioonilepingus, siis valitsusliitu lõhkumata sellest Isamaal ja Keskerakonnal vaevalt mööda hiilida õnnestub. Järelikult tuleb neil olukorraga kohaneda.
Keskerakonnal ja Isamaal on laias laastus kaks võimalust: esiteks, mitte sekkuda ning lasta EKRE-l rahvahääletus ära korraldada; teiseks, püüda paralleelselt oma küsimustega välja tulla ja konkureerida EKRE-ga sisuliselt nende endi relvi kasutades.
Esimesest võimalust kaalutakse sel juhul, kui Isamaa ja Keskerakond on üsna kindlad, et hoolimata EKRE rahvahääletusest õnnestub neil valimissituatsioonis ikkagi veenvalt oma agenda kehtestada. Ilmselt ka eeldatakse, et selleks ajaks on viirusekriisi-järgne majandussurutis valijatele akuutsemaks väljakutseks kui tundelised abieluteemad.
Kui aga valitsuspartnerid kahtlevad, kas nende kampaaniameisterlikkus lubaks neil edukalt EKRE referendumiga konkureerida, siis ilmselt kaalutakse ise mänguga kaasa minemist.
Rahvahääletusele minevad küsimused peaksid olema proportsioonis EKRE poolt esitatavaga - järelikult samuti puudutama põhiseadust või olema ühiskondlikult olulised. Naljaga pooleks soovitusi andes, võiks siinkohal inspiratsiooni ammutada viimasest rahvahääletusest Venemaal.
Miks ei võiks Keskerakond meilgi propageerida pensionitõusu kirjutamist põhiseadusesse – nende valijaskonna profiili ja inforuumi vaadates oleks see ju igati hea idee. Miks ei võiks Isamaa samas tuules ette panna, et konstitutsioonis oleks lause stiilis: "Lapsed on meie tulevik ja vajavad kõigekülgset toetust"? Kas teie olete eakate heaolu ja laste helge tuleviku vastu? Ei ole ju…
Küsimused peavad olema mustvalged
Kui nüüd taas tõsisemaks minna, siis rahvahääletusele pandavad küsimused peavad olema mustvalged, valijaid mobiliseerivad ja polariseerivad. Ainult sellised küsimused suudaksid EKRE abieluteemalise kampaaniaga võistelda. Pakun siinkohal spekulatiivses võtmes välja kaks võimalikku teemat: presidendi otsevalimised ja õppekeele küsimus vene koolides.
Esimene neist sobiks hästi Keskerakonnale ning oleks ka oma ajastuselt igati õigel kohal. Nimelt, enne kohalikke valimisi toimuvad ju teadupärast presidendivalimised ning see, kuidas riigipead valiti või peaks valima, on jätkuvalt aruteluteema.
Kuna otsevalimisi toetab ka EKRE, siis tekitaks see neil ebamugava dilemma, et kummale teemale oma kampaanias enim rõhuda. Kogu ürituse miinuseks oleks aga see, et antud temaatika valijaskonda väga ei polariseeri – erinevad arvamusküsitlused on näidanud, et 80-90 protsenti rahvast on otsevalimiste poolt.
Õppekeele ja vene koolide küsimuse mängutoomine oleks sobilik Isamaale ning võimaldaks Reformierakonnalt nende lemmikteema ära näpata. Haridusteemaline rahvahääletus oleks ka omamoodi kingitus Keskerakonnale, mis ei peaks enam pead murdma, kuidas vene valijaid hääletuspäeval välja saada.
Miinuseks oleks aga see, et mida teeb Keskerakond siis, kui vene koolide kiire eesti keelele ülemineku ettepanek tõesti enamuse hääletajate poolehoiu leiab? Kui aga küsimuse sõnastust ja ajahorisonti võimalikult ebamääraseks muuta, siis poleks see isegi Keskerakonna jaoks eriline probleem…
Siit jõuamegi lõpetuseks palju fundamentaalsema küsimuseni: milleks selliseid rahvahääletusi üldse tarvis on? Me ju teame, et praeguses riigikogus ei saadaks kuidagi 2/3 hääli kokku, et muuta põhiseadust ei abielu ega riigipea otsevalimiste küsimustes. Ametis olev koalitsioon ei hakka ka kiirkorras vene koole viima üle eestikeelsele õppele.
On siis plaanitava rahvahääletuse näol tegu lihtlabase kampaaniatööriistaga, rahva lootuse petmisega, või otsedemokraatia esimese lootustandva võrsega? Vastuse peab iga valima leidma ise.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel