Poliitikute sõnul võib rahvahääletuse küsimuse sõnastust kaaluda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole soovitatav teha rahvahääletus kohalike valimistega samal päeval ning tema hinnangul tuleks muuta rahvahääletusele pandava küsimuse sõnastust. Poliitikud on nõus kaaluma sõnastuse muutmist.

Vastates peapiiskop Urmas Viilma kirjalikele küsimustele ütles õiguskantsler Ülle Madise, et rahvahääletuse ja kohalike valimiste ühel päeva korraldamine on keeruline, sest rahvahääletusel ei saa osaleda kõik, kes saavad hääletada kohalikel valimistel. See muudab korralduse keeruliseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samuti võib rahvahääletuse kampaania varjutada kohalikud küsimused.

"Muidugi oleks kahju, kui nüüd, pärast omavalitsusreformi need kohalikud valimised ei annakski rahva hinnangut sellele, kuidas koole liideti, kuidas on laste transport korraldatud või millised on hooldekodu kohatasud," ütles Madise.

Põhiseaduskomisjoni esimees, EKRE ridadesse kuuluv Paul Puustusmaa aga arvab, et rahvahääletus ja valimised võiksid olla ühel päeval.

Õiguskomisjoni esimees, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid jagab õiguskantsleri arvamust.

"Et mitte anda valijaskonda vastuolulisi signaale, peame igati mõistlikuks korraldada see küsitlus, aga eraldi kohalikust valimiste päevast," sõnas ta.

"Me oleme selle kokku leppinud, et me teeme selle kohalike valimistega koos. Me oleme lähtunud ikkagi sellest nüansist, et see tuleb odavam," ütles Puustusmaa.

"Leiame need vahendid ja võimalused ja oluline on kokkulepitu ellu viia, aga võimalikult väikeste segadustega," märkis Karilaid.

Koalitsioonileppes on kirjas, et muu riigielu küsimusena toimub rahvahääletus ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Õiguskantsler ütles, et põhiseaduse alusel on kõik rahvaküsitlused siduvad ja poliitikutel tuleks kaaluda küsimuse sõnastust. Madise sõnul on näiteks võimalik kinnitada perekonnaseaduses kirja pandut, mis ütleb, et abielu on mehe ja naise vaheline liit.

"Selge on, et ei saa küsida, kas peaks muutma põhiseadust, sest see vastus, et keegi kunagi võib-olla peaks, tegelikult ei ole täidetav. Aga põhiseaduse järgi rahvast petta ei tohi ja iga vastus on kohustuslik," selgitas Madise.

Poliitikud on nõus, et rahvahääletuse küsimuse sõnastust on vaja kaaluda.

"Me tahame, et see asi oleks seaduslik, kooskõlas seadusega ja legaalne. Ja seetõttu võib-olla küll, kui me oleme kaalunud, see küsimus võib täpsustuda, aga mõte jääb niikuinii samaks," rääkis Puustusmaa.

Samuti ütlesid koalitsioonierakondade esindajad, et rahvahääletusega põhiseadust muutma ei hakata. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles, et erakond soovib põhiseadust muuta küll, kuid riigikogus.

"See ei välista rahvaküsitlust muu elu küsimuses, et saada teada rahva arvamust mille alusel otsustada, kas jääme tänase regulatsiooni juurde, mis on perekonnaseaduses fikseeritud, või tulenevalt rahvaküsitlusest peaksime ka põhiseadusesse viima," ütles Seeder.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: