Me teame, et sügisel on koalitsioonil plaanis tulla riigikogu ette nn demokraatia paketiga, mille üks osa näeb ette, et põhiseadusesse tuleks kirjutada, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit.

Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et praegu sätestab perekonnaseaduse §1 lg1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea Eestis ühtegi poliitilist jõudu, mis sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset.

Aga vaatamata sellele, et keegi abielu institutsiooni ei ründa, on võimuparteid koalitsioonilepingus ikkagi kokku leppinud, et "viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna".

Abielureferendumi korraldamine on osa EKRE valimisprogrammist. Nädalavahetusel ütleski Martin Helme oma erakonna volikogul, et abielureferendum on üks oluline EKRE valimiskampaania osa eelseisvatele kohalikel valimistel.

EKRE soov on selle provokatsiooniga lõhestada ühiskonda ja kahjuks on Keskerakond ja Isamaa sellega vastutustundetult nõustunud. Hoiatan juba praegu Keskerakonna ja Isamaa juhte ette, et ühiskonna nii teravast vastandamisest kaotavad kõik peale EKRE.

Kuivõrd praegune valitsus on näidanud, et põhiseaduse tundmine ei kuulu nende tugevate külgede hulka, siis piinlike seikade ärahoidmiseks tuletan neile põhiseaduskomisjoni liikmena mõned asjad varakult meelde.

Esiteks, põhiseadust on võimalik muuta kolmel viisil:

• rahvahääletusel;
• riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
• riigikogu poolt kiireloomulisena. Selle algatamiseks on vaja neljaviiendikulist häälteenamust ja vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.

Kui põhiseaduse muutmine pannakse rahvahääletusele ja kui see siis ei saa rahvalt poolthäälte enamust, kuulutab president välja erakorralised valimised. Valitsuskoalitsioon aga mõtleb, et kavaldab põhiseaduse üle pannes rahvahääletusele muu riigielu küsimusena põhiseaduse muutmise.

See ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest põhiseaduse muutmise kord rahvahääletusega on põhiseaduses sätestatud koos tagajärjega, mida selline rahvahääletus endaga kaasa toob.

Teiseks, põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Seega ei saa põhiseaduse muutmisega seotud küsimust rahvahääletusele panna ainult koalitsiooni häältega, vaid selleks on vaja 61 saadiku toetushääli.

Kolmandaks, rahvahääletuse sidumine kohalike valimistega toob kaasa lõhestumise ka valijate hulgas. Nimelt saavad rahvahääletusel hääletada vaid kodanikud, kohalikel valimistel aga kõik residendid.

Küllap meie idanaaber, kes on kogu aeg tahtnud väita, et tema kaasmaalasi koheldakse Eestis halvasti, hõõrub rõõmust käsi, kui on võimalik näidata piltide keeles, kuidas valimisjaoskondades on eraldi järjekorrad kodanikele ja mittekodanikele.

Lisaks on Vladimir Putinil ilmselt ülihea meel, et Eesti on muutnud oma suunda ja vastupidiselt varasemale Euroopa orientatsioonile seadnud endale väärtuseliseks eeskujuks Venemaa, mis sarnase referendumi just hiljaaegu läbi viis.

Lisaks sellele, et plaanitav rahvahääletus on põhiseaduse vastane, on siiski arusaamatu, miks sellist lõhestavat referendumit üldse ette võtta. Tegemist ei ole olulise riigielu küsimusega, keegi ei ründa abielu institutsiooni ning kohalikel valimistel on palju olulisemaid teemasid, mis inimestele päriselt korda lähevad.

Keskerakonna ja Isamaa juhid võiksid näidata selgroogu ja mitte lasta Eestit lõhkuda üksnes sellepärast, et see on ühele võimuparteile kasulik. Ükski koalitsioonileppe punkt ei ole nii tähtis, et põhiseadusega vastuolu minnes ühiskond pikaks ajaks lõhestada.