2005. aasta 17. juuli otsusega kanti Struve kaar UNESCO maailmapärandisse. Üks, kes seda Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud koosoleku otsust Aafrikas kohapeal viibinud Soome kolleegidega sidet hoides Eestis pikisilmi ootas, oli astronoom Tõnu Viik. Tema arvates sai Struve kaare UNESCO nimistusse kandmisel otsustavaks peamiselt kaks asjaolu. "Kõige otsustavamaks sai see, et maailmapärandis polnud enne ühtegi sellist tehnoloogilist süsteemi. Teiseks oli see, et ta hõlmas kümmet riiki, ja see kindlasti mõjutas otsustajaid," ütles Viik.

Eestis on Struve ehk teise nimeha Struve-Tenneri kaarele pühendatud vastvalminud Võivere tuuleveski külaliskeskus Lääne-Virumaal. Keskuse perenaine Liivika Harjo põhjendab tuuliku vähemteadlikele külalistele geodeetide Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Karl Friedrich Tenneri eestvedamisel tehtud üle-eelmise sajandi maailma ulatuslikemate kaardimõõtmistööde vajalikkust järgmiselt. "Mõõtmisel oli kaks eesmärki. Esiteks oli vaja täpsemaid kaarte ning teiseks tuleb arvestada sellega, et tegu oli 19. sajandi algusega ja siis selleks ajaks ei olnud vastatud veel küsimusele, kui suur on ja mis kujuga ta päris täpselt on," rääkis Liivika Harjo.

Lisaks Võivere punktile kanti maa-ameti ettepanekul Eestist UNESCO-nimistusse Simunas ja Tartu tähetornis asuv Struve-Tenneri kaare punkt. Kuid neid kohti, mida Struve omalaadse kolmnurkade süsteemi abil meridiaani mõõtmisel Eestis kasutas, on tegelikult säilinud veelgi. Üheks nendest on näiteks Haljala kirik.

"Haljala kirikutorni otsast võeti side Suursaarega, sest üle Soome otse ei saanud seda triangulatsiooni üle viia, kuna Soome laht on võrdlemisi lai ja üht kallast pole teisele poole näha. Haljala kiriku tornist sai signaali viia Suursaarele ja sealt edasi kanda Soome Mustaviiri saarele. Nii sai viia kogu mõõtmistegevuse Soome randa üle. Sest alati kui triangulatsiooni kasutada, peavad olema kõik kolmnurkade tipud omavahel nähtavad," ütles Viik.

Aastatel 1816-1855 märgiti üle 2800 kilomeetri pikale Struve-Tenneri kaarele kokku 265 põhipunkti, neist Eestis asus paarkümmend.