Tõnu Palm: Saksamaa roheline U-pööre ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tõnu Palm
Tõnu Palm Autor/allikas: Luminor

Pariisi kliimalepe näitas, et rohepööre ei tule kergelt. Saksamaa majanduse taastumispakett sisaldab arvestatavaid investeeringuid rohepöördesse ja kliimaneutraalsesse majandusse, millest saab pikemaajalisem trend terves Euroopas, kirjutab Tõnu Palm.

Saksamaa lõikab tänavu aastaid konservatiivsena hoitud eelarvepoliitika vilju. Reserve ja laenuraha jagub mitte ainult jooksvate eelarvekulude tarbeks, vaid ka investeeringuteks rohepöördesse ja digimajandusse. Nimelt on Saksamaa eelarve püsinud ülejäägis alates 2014. aastast ning nüüd on saabunud õige aeg toetada koroonaviirusest mõjutatud majandust jõuliste ja eesmärgipõhiselt sihitud abipakettidega.

Saksamaa majanduspoliitika eesmärk on saavutada enamat kui lihtsalt lühiajalise nõudluse stimuleerimine. Kahtlemata on enamus toetuspaketist suunatud tarbimise, sotsiaaltoetuste ning ettevõtluse likviidsus- ja käibelaenude tarbeks. Samal ajal on fookuses ka tulevikku suunatud investeeringud kliimaneutraalsemasse majandusse ja digitaliseerimisse, et püsida uute tehnoloogiate ekspordi osas konkurentsivõime edetabelite tipus.

Tööstuse järsk kahanemine ning uute tellimuste vähesus viitavad Saksamaa ja Eesti majanduslanguse sügavusele, õigustades kiireid ja jõulisi riigipoolseid samme nõudluse ja pakkumise toetamiseks.

Aprill kujunes Saksamaal tööstuse jaoks paljuski sarnaselt Eestile tõenäoliselt ehk üheks suurema aastalangusega kuuks. Tööstuse maht kahanes aprillis aastatagusega võrreldes rekordilised 30 protsenti (Eestis 17), mis on isegi suurem kuine langus kui globaalse finantskriisi haripunktis (-24 protsenti 2009. aasta aprillis).

Taastumine tuleb keskmisest kiirem

Tööstuse langus Saksamaal oli sarnaselt Eestiga laiapõhjaline, puudutades ootuspäraselt enim autotööstust, kus tootmismahtude aastalangus küündis aprillis koguni 92 protsendini. Kiirema aastakasvuga harudeks olid Saksamaal valdavalt esmatarbekaupadega seotud harud sh toiduaine-, farmaatsia-, keemia- ja mäetööstus.

Paljuski sarnaseid arenguid kogesime ootuspäraselt Eestiski, sest koroonaviirusest ajendatud tarbijate käitumine oli Euroopa riikides suhteliselt sarnane.

Alates maist enamikes arenenud riikides COVID-19 piirangud leevenesid ning see on avaldanud juba esmast positiivset mõju tööstuse kindlustundele ja väljavaatele. Mais näitas esmakordselt elavnemise märke isegi Euroopa uute autode müük, kahanedes aprilli 78 protsendi asemel nüüd 57 protsenti.

Tööstuse mahtude taastumine võtab samas paratamatult aega, arvestades, et osad mõjud jõuavad kohale viiteajaga ning maailmamajanduse langus kokku küündib erinevatel hinnangutel tänavu koguni kolme kuni kuue protsendini. Kriisieelsete mahtudeni jõuavad arenenud riigid seejuures alles 2022. aastal.

OECD värske majandusprognoosi kohaselt jääb Euroopa suurima eksportööri Saksamaa majanduslangus mitte ainult euroala keskmisest mõnevõrra väiksemaks, vaid ka taastumine saab olema keskmisest kiirem ning seda eratarbimist toetavate tööturu meetmete, valitsuse kulutuste ja investeeringute koosmõjuna.

Riigi täiendav tugi palgatoetuste ja investeeringute elavdamisel, sh teadus- ning arendustegevusse, võimaldab ettevõtetel tulla kriisist välja konkurentsivõimelisena.

Varasemate aastate korras riigirahandus ja mõõdukas võlakoormus pakuvad nüüd Saksamaale eeliseid võrreldes nende riikidega, kellel on eelarvevahendeid vähem, et investeerida majanduse struktuursetesse muutustesse ja rahvusvahelisse konkurentsivõimesse. Saksamaa abipakettides leiab huvitavaid tulevikku suunatud arendustegevusi, millest näiteks üks hõlmab taastuvenergiaid.

Üks oluline kasvuvaldkond rohepöörde puhul on üleminek keskkonda säästvamale majandamisele, mis hõlmab nii energia tootmist, transportimist ja salvestamist kui ka senisest efektiivsemat kasutamist ehk energiakokkuhoidu läbi nutikate energiavõrkude ja energiasäästu.

Saksamaa rohepöörde puhul on põhjust välja tuua ennekõike kavandatavad investeeringud energia- ja transpordisektorisse, sh kasvab elektri-ja hübriidautode osakaal ning koos sellega vajadus investeerida näiteks kiirlaadimise võrkudesse, aga ka laiemalt elektriautode tehnoloogiasse, mille puhul joonistub välja järk-järguline üleminek taastuv- ja roheenergia laiaulatuslikumaks kasutamiseks majanduses.

Kui praegu on transpordi puhul jätkuvalt eesrinnas fossiilsed kütused, siis globaalselt on võetud suund elektri- ja surugaasil toimiva transpordi toetamise suunas, mis saastab linnaõhku diiselmootoritest vähem.

Ka Eestit ootavad ees rohelised valikud

Linnaplaneeringute tegemine, mis peavad arvestama energia- ja transpordivõrkude tulevikutrendidega, ei muutu lähitulevikus lihtsamaks. Näiteks elektriautode osas ei selgu niipea ühte kindlat võitjat, vaid erinevad tehnoloogiad jätkavad omavahel konkureerimist.

Igal juhul vajavad tuleviku rohelisemad linnad paremaid energiavõrke ning tõenäoliselt peavad tanklad pakkuma elektriautode kiirlaadimisvõimaluste kõrval võimalust vesiniku- ja gaasiautode tankimiseks.

Vesinikutehnoloogia on selgelt tegemas arenguhüpet ja sellest annavad märku ka selliste suurettevõtete nagu Amazon investeeringud sellesse. Eestil tuleb rohemajanduse poole liikudes ja pikemaajalisi taristuinvesteeringuid kavandades paratamatult arvestada uute tehnoloogiatega, mida arendavad suurriigid.

Saksamaa valitsus võttis hiljuti vastu vesiniku (H2) strateegia, et vähendada majanduse süsinikdioksiidi heitmeid ja leida kivisöe ja tuumaenergiale täiendavaid kuluefektiivseid alternatiive.

Kindlasti jäävad Euroopas olulist rolli etendama traditsioonilised energiaallikad, sh maagaas, mida tuleb importida. Samal ajal avanevad huvitavad võimalused taastuvenergia lahenduste maksumuse alanedes. Päikese-, tuule- ja bioenergia kõrval nähakse võimalust arendada välja vesinikupõhiseid tehnoloogiaid, et toota veest rohelist energiat. Märtsis valminud abipaketis on selleks ette nähtud üheksa miljardit eurot.

Euroopa majandused pöörduvad järgmisel aastal taas kasvule ja võib arvata, et koos sellega avanevad ka võimalused investeerida üha rohkem eelarvevahendeid kliimaneutraalsemasse majandusse.

Tõenäoliselt näeme ka Eestis järgmisel kümnendil sarnaselt Saksamaale rohkem elektriautosid, sest need trendid on globaalsed. Norra avas kevadel esimese vesinikutankla, seega võidujooks tehnoloogiate ja tootjate vahel saab COVID-i abipakettidest vaid hoogu juurde. Pandeemia on lihtsalt kiirendanud mitmeid arenguid, mis viivad uue kvaliteedini.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: