Ratas: Euroopa Liidu rahanduskokkulepetes ühiseid makse ei ole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1595325000000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / Stenbocki maja

Euroopa Liidu liidrite saavutatud kokkulepped uue pikaajalise (2021-27) eelarve (MFF) ja majanduse taaskävitamise fondi üle ei näe otseselt ette üle-euroopalisi makse, ütles peaminister Jüri Ratas. Kõige lähemal sellele on taaskasutusse võtmata plasti arvestamine EL-i eelarvesse iga riigi poolt sissemakstava summa väljaarvutamisel.

"Euroopa Liidu ülest maksu see MFF-i ja taaskäivitamiskava otsus ei sisalda. Küll aga on järgmises eelarves riikliku sissemakse arvutuse aluseks üks komponent juures - plast," rääkis peaminister Jüri Ratas teisipäeval pärast Euroopa Ülemkogu antud pressikonverentsil.

 

Seni on riikide sissemakse arvutamisel põhikomponent rahvuslik kogutulu (RKT), millele lisanduvad veel mõned väikse osakaaluga komponendid. Nüüd täieneb see valem ka taaskasutusse võtmata plasti teguriga, kus iga kilogrammi kasutamata plasti eest peab riik maksma EL-i eelarvesse täiendavalt 80 senti, rääkis Ratas.

Peaministri sõnul Euroopa Komisjon väljapakkunud sellekohase valemi, kuidas seda plasti kogust arvutatakse ning Eesti on selle direktiiviga ka nõustunud. "Ja ma arvan, et see põhimõte ei ole vale - eesmärk on ju, et taaskasutusse võtmata plasti oleks vähem," lisas ta. "Aga üle-euroopalisi uusi makse ei tule," kinnitas Ratas.

Küll aga jäeti arvesse võtmata Ülemkogu eesistuja Charles Micheli algne ettepanek, et iga riik, kes soovib saada toetust kliimameetmete rakendamisel enim kannnatada saavatele regioonidele mõeldud õiglase ülemineku fondist (JTF), peab vastu võtma riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi 2050. aastaks, lisas Ratas.

Hetkeseisuga on selle kehtestanud Ratase andmetel 12 riiki ning 15 ei ole, nende hulgas ka Eesti. Õiglase ülemineku fondi kasutamiseks piisab sellest, et riik on nõustunud Euroopa Liidus ühiselt kokku lepitude kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050. Sellega pole veel nõustunud ainult Poola.

Eestil on õigus saada peamiselt põlevkivitööstuse kokkutõmbamisel raskustesse sattuva Ida-Virumaa toetuseks õiglase ülemineku fondi kaudu umbes 340 miljonit eurot, rääkis Ratas.

"Aga üldselt jäi MFF-is ja taaskäivitamiskavas tugevalt kõlama, et peame minema puhtamale majandusele ja roheinvesteeringutele," rõhutas Ratas.

Peaminister rääkis ka, et kokku oli arutusel kolm-neli erinevat EL-i niinimetatud omavahendit ehk sisuliselt üle-euroopalist maksu, kuid riigid ei nõustunud nende lülitamisega kavasse.

Euroopa Komisjon hakkab üle-euroopaliste maksude teemaga edasi tegelema, kuid MFF-is neid veel ei ole, lisas Ratas.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on Euroopa Liidu raha ja õigusriigi põhimõtete sidumine vastuvõetamatu. "Mina pean seda põhimõtteliselt täiesti vastuvõetamatuks. Me teame ka ju, et see on selline puhas poliitiline malakas euroskeptilisemate liikmesriikide korrale kutsumiseks või Ida-Euroopa liikmesriikide korrale kutsumiseks. Siin ei ole õigusriigiga mingit pistmist," ütles Helme "Aktuaalsele Kaamerale".

Eesti saab Euroopa Liidu eelarvest peaaegu 2,17 miljardit eurot rohkem kui lõppeval eelarve-perioodil. Suurenevad põllumeeste otse-toetused ning põllumajanduses väheneb vahe suuremat toetust saavate liikmesriikidega.

Uuest pikaajalisest eelarvest saab Eesti 6,8 miljardit eurot ning majanduse taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul üle pooleteise miljardi euro toetusi. Iga eelarvesse makstud euro kohta saab Eesti järgmisel seitsmel aastal 2,8 eurot, koos taaskäivitamise kavaga aga 3,5 eurot.

"Taaskäivitamiskava periood on siis kolm pluss kolm aastat. Et kolme aasta jooksul on võimalik teha erinevaid projekte ja järgneva kolme aasta jooksul tuleb nad ära realiseerida. Selle hulgas sai ka Eesti juurde maaelusse 64 miljonit," ütles Ratas,

Pikaajalisest eelarvest lisandub maaelu toetuseks 638 miljonit eurot. Läbimurdeks nimetab peaminister viimastel päevadel saavutatud kokkulepet põllumeeste otsetoetuste kohta, mida Balti riigid ühiselt taotlesid. Aastal 2022 on need otsetoetused senise 177 asemel 200 eurot hektari kohta ning aastaks 2027 jõutakse 215 euroni hektari kohta. See on 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest otsetoetuste tasemest. Eesti põllumehed saavad otsetoetusteks järgmisel eelarveperioodil 1,35 miljardit eurot. Teine oluline eesmärk, mis Ratase sõnul saavutati, puudutab Rail Balticu ehitamiseks vajalikku lisarahastust.

"Täpselt tuleb jooksevhindades 1,56 miljardit. Ja see annab tegelikult võimaluse minna edasi väga jõuliselt Rail Balticu ehitamisega ja ka see valmis ehitada," sõnas Ratas.

Teisipäeva varahommikul lõppenud Ülemkogul leppisid riikide liidrid kokku, et Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve maht on 1,074 triljonit eurot. Sellele lisandub Euroopa Liidu riikide ühislaenul põhinev majanduse taaskäivitamise fond mahuga 750 miljardit eurot. 390 miljardit eurot sellest läheb käiku toetustena ja 360 miljardit eurot laenuabina.

 

 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: