Reedel ja laupäeval esmakordselt pärast koroonaviiruse vaibumist silmast-silma kohtuvad valitsusjuhid peavad peavad jõudma üksmeelele 1,1-triljonilise MFF-i ja 750 miljardi euro suuruse taaskäivitamisfondi loomises, mille heakskiitmist takistavad aga mitu siiani lahendamata vastuolu.

Netomaksjad ja netosaajad

Tugevaim vastasseis on seni eelarve osas niinimetatud kasina neliku riikide - Austria, Hollandi,Taani ja Rootsi - vahel, kes maksavad eelarvesse rohkem kui sealt tagasi saavad (nn. netomaksjad) ning netosaajate vahel. Sama nelik soovib ka taastamisfondi, millest 500 miljardit plaanitakse anda hädasolijatele abina ja 250 laenudena, tingimuste karmistamist ning abisaajatele jõuliste reforminõuete seadmist.

Kõlanud on ka nõue kogu fondi kogutav raha anda välja laenudena. Liidrite viimase aja sõnavõtud näitavadki, et suurem vastasseis on koondunud taastamisfondi ümber, mis esmakordselt moodustatakse Euroopa Liidu nimel rahaturgudelt võetava laenuga.

Nii ütles Mark Rutte teisipäeval, et ei ole optimistlik taastamisfondis kokkuleppele jõudmise suhtes sel nädalal. "Kulissidetagused vastused meie ettepanekutele viimastel päevadel ei tee mind leppe saavutamise osas lootusrikkaks," ütles Rutte Hollandi parlamendis, olles eelmisel nädala kohtunud mitme abi kiiret käivitamist ootava lõunapoolse riigi juhiga.

Rutte rõhutas, et soovib fondi kaudu jagatavate toetuste sidumist karmide tingimustega. "Ma ei suuda selgitada, kuidas me annaksime toetusi ilma saamata vastu lubadusi tõsisteks reformideks ja tagatisi, et need tõesti ellu viiakse. Ma ei tunne, et see mõte omaks võetakse," rääkis Hollandi valitsusjuht.

Kahtlusi nädalavahetuseks kokkuleppele jõudmise suhtes väljendas ka Austria Euroopa Liidu asjade minister Karoline Edtstadler, kes ütles usutluses väljaandele Euractiv.com, et ei kujuta ette nii kiirest kokkulepet, kuna riikide seisukohad on siiani üksteisest väga kaugel.

"Endiselt vajab intensiivseid läbirääkimisi toetuste ja laenude suhe ja selles kontekstis ka taastamisfondi suurus. Kus on kirjas, et see peab olema 750 miljardi euro suurune? Me pole ainus riik, mis ütleb, et see on liiga suur," rääkis Edtstadler.

Tema sõnul teeb kasina nelikuga tihedat koostööd ka Soome.

Lisaks rõhutas Edtstadler, et Austria sooviks EL-i abi tugevamat sidumist õigusriigi nõuetest kinnipidamisega.

Üllatava arenguna ütles aga Rootsi valitsusjuht Stefan Löfven kolmapäeval, et loodab erimeelsused kõnelustel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taastusfondi üle kiirelt ületada. "Me ei taha, et see liiga pikalt veniks, seega peame tegema kõvasti tööd, olema konstruktiivsed ja läbi rääkima, et leppeni jõuda," ütles Löfven ühisel pressikonverentsil Rootsit külastanud Hispaania peaministri Pedro Sanchezega.

Samas rõhutas Löfven, et Rootsi pooldab endiselt taastusfondist abi andmist laenude, mitte toetustena.

Õigusriigi tingimus võib saada takistuseks

Kahtlused Poola ja Ungari praeguste valitsuste poliitika suhtes on tõstnud Euroopa Liidu väljamaksete sidumise õigusriigi nõuetest kinnipidamisega üheks võimalikuks takistuseks eelarvekõnelustel.

Nii sai Ungari peaminister Viktor Orban parlamendilt teisipäeval tugeva toetuse seisukohale, mis välistaks EL-i toetusrahade sidumise mingite poliitiliste tingimustega. Orbani partye Fideszi esitatud deklaratsioonis öeldakse, et EL-i abi ei saa siduda "poliitiliste ega ideoloogiliste tingimustega, mida esitatakse õigusriigi sildi all".

"EL-i liidrid tahavad siduda selle raha väljamaksmise Euroopa Liidu üha kasvavalt agressiivse globalistliku, immigratsiooni pooldava, perevaenuliku ja rahvusluse-vastase eliidi poliitiliste ootustega," ütles parlamendi esimees, Orbani liitlane Laszlo Kover.

Ehkki Ungari valitsus ei oleks vajanud Ülemkogu eel parlamendi toetust, soovis Orban sellega näidata Ungari seisukohtade ühtsust, kommenteeris Reuters.

Suurriigid tahavad kiiret kokkulepet

Võimalikult kiiret kokkulepet soovivad Saksamaa ja Prantsusmaa, mis on ühed taastamisfondi idee esitajad, kuid ka Itaalia ja Hispaania, mis koroonast ühtede enim kannatanud riikidena loodavad sealt laekuvate abirahade kiiret käikulaskmist.

Nii kutsus Itaalia peaminister Giuseppe Conte esmaspäeval Berliinis Saksa kantsleri Angela Merkeliga kohtumise järel kiirele kokkuleppele. "Me peame tegutsema kiiresti, kuna ajalugu on meid õpetanud, et hea reaktsioon ei ole palju väärt, kui see tuleb liiga hilja," ütles Conte.

Sama rääkis ka teisipäeval Merkeliga kohtunud Hispaania peaminister Pedro Sanchez, kes kutsus kokku leppima juba juulis. "Kui me kokkuleppe taas edasi lükkame, lükkame edasi ka taastamise alguse. Ja kui me lükkame edasi taastamise, läheb kriis aina tõsisemaks," ütles Sanchez.

Ka Saksamaa, mis on sel poolaastal Euroopa Liidu eesistujariik, valitsusjuht Merkel on rõhutanud kiire kokkuleppe tähtsust, kuid on samas öelnud ka, et selle nädala Ülemkogu on liidrite "esimene katse" konsensusele jõudmiseks. Saksa kantsler ütles, et EL-il on üksmeele saavutamiseks käia pikk tee ning enne suvepuhkust võib olla vajadus veel üheks tippkohtumiseks.

Siiski rõhutas Merkel pärast kohtumist Contega, et soovib taastamisfondi väljapakutud suuruse säilitamist, kuid tema kommentaaridest võis järeldada, et ta peab võimalikuks teha järeleandmisi fondi struktuuris, leidis väljaanne Politico.

Aruelude aluseks Micheli uuendatud ettepanek

Ülemkogu arutelude aluseks saab Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli reedel väljasaadetud kompromissettepanek EL-i uue pikaajalise eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava kohta. Micheli ettepanek näeb ette aastateks 2021 - 2027 plaanitava eelarve mõningase vähendamise: kui veebruaris pakkus eesistuja MFF-i suuruseks 1094 miljardit, siis uus ettepanek on 1074 miljardit eurot. Eelarve mõningane vähendamine peaks sobima niinimetatud kasina neliku riikidele. Samuti soovitas Michel jätta alles netomaksjatele EL-i eelarvest tehtavad tagasimaksed, mis peaks samuti nelikule meeldima.

Kui majanduse taaskäivitamise fondi mahu ja toetuste ning laenude vahekorra küsimuses jäi Michel Euroopa Komisjoni ettepaneku juurde, siis uuendusena soovitab ta pisut muuta ka raha jagamise põhimõtteid.

Ka Michel tahab tugevdada kontrolli õigusriigi põhimõtete järgimise üle, pakkudes selleks õigusriigi teemalist dialoog EL-i Nõukogus ja Euroopa Kontrollikoja kaasamist. Juba varasemates ettepanekutes on olnud võimalus lõpetada väljamaksed Euroopa Liidu fondidest kui kõrvalekalded õigusriigi põhimõtete järgimisel mõjutavad raha kasutamist.