"Arvestades, et 75 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest on pärit energeetikasektorist, vajame paradigma nihet, et saavutada aastateks 2030 ja 2050 seatud eesmärgid. EL-i energiasüsteem peab olema paremini lõimitud ja paindlikum ning selles peab saama kasutada kõige vähem saastavaid ja kõige kulutõhusamaid lahendusi," ütles energeetikavolinik Kadri Simson pressiteate vahendusel.

Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt luuakse strateegiaga taastuvenergiale ülemineku raamistik. "Praeguse mudeli puhul tarbitakse energiat transpordis, tööstuses, gaasivarustuses ja hoonetes eraldi, st igaühel on eraldi väärtusahel, normid, taristu, kavandamine ja tegevus. Sellise mudeliga ei saa 2050. aastaks kliimaneutraalsust kulutõhusalt saavutada. Energiasüsteemi käitamisel tuleb võtta arvesse uuenduslike lahenduste muutuvaid kulusid. Sektorite vahele tuleb luua uusi ühendusi ja kasutada ära tehnoloogia arengut," öeldakse samas.

Komisjoni teate kohaselt tähendab energiasüsteemide lõimimine, et süsteemi kavandatakse ja käitatakse tervikuna, ühendades eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid. Ühendatud ja paindlik süsteem on tõhusam ning ühiskonna kulud vähenevad.

"Näiteks tähendab see süsteemi, kus elekter, mida Euroopa autod tarbivad kütusena, võib olla pärit katustel asuvatest päikesepaneelidest, sellal kui hooneid köetakse lähedal asuvast tehasest saadava soojusega ning tehase kütusena kasutatakse avamere tuuleenergia abil toodetud saastevaba vesinikku," selgitatakse pressiteates.

Strateegial on kolm põhisammast:

- Ringluspõhisem energiasüsteem, mille keskmes on energiatõhusus. Strateegias määratakse kindlaks konkreetsed meetmed, et seada esikohale energiatõhusus ning kasutada efektiivsemalt kohalikke energiaallikaid. Samuti nähakse märkimisväärset potentsiaali tööstusettevõtetest, andmekeskustest või muudest allikatest pärit heitsoojuse taaskasutusel ning biojäätmetest või reoveepuhastites toodetud energial. Reformide olulise komponendina nähakse ka renoveerimist.

- Lõpptarbimissektorite suurem elektrifitseerimine. Kuna taastuvenergiaallikate osakaal on suurim energiasektoris, tuleks elektrikasutust suurendada, kus võimalik - näiteks hoonete soojuspumpade, transpordis kasutatavate elektrisõidukite või teatavates tööstusharudes kasutatavate elektriahjude puhul. Nähtavate tulemuste hulka kuulub ühest miljonist elektrisõidukite laadimispunktist koosnev võrk. Samuti suureneb päikese- ja tuuleenergia kasutamine.

- Nendes sektorites, kus elektri kasutamine on keeruline, edendatakse strateegiaga saastevabade kütuste, sealhulgas kestlike biokütuste ja biogaasi ning saastevaba vesiniku kasutamist. Komisjon teeb ettepaneku taastuvallikatest toodetud kütuste ja vähese CO2-heitega kütuste klassifitseerimise ja sertifitseerimise uue süsteemi kohta.

Strateegias on esitatud 38 meedet paremini lõimitud energiasüsteemi loomiseks. Nende meetmete seas on olemasolevate õigusaktide läbivaatamine, rahaline toetus, uute tehnoloogialahenduste ja digivahendite uurimine ja rakendamine, suunised liikmesriikidele fiskaalmeetmete ja fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kohta, turuhaldusreform, taristu planeerimine ning tarbijate parem teavitamine.

Samuti tuleb analüüsida takistusi, mis üleminekut pidurdavad, et selle alusel teha konkreetsed ettepanekud, näiteks TEN-E määruse läbivaatamisele 2020. aasta lõpuks või energia maksustamise direktiivi ja gaasituru õigusraamistiku läbivaatamisele 2021. aastal, mainib Komisjon.

Vesinikustrateegia

Lisaks esitas Euroopa Komisjon kolmapäeval ka EL-i vesinikustrateegia kava, kuna lõimitud energiasüsteemis võib vesinik toetada tööstuse, transpordi, elektritootmise ja hoonete CO2-heite vähendamist.

EL-i vesinikustrateegias käsitletakse selle potentsiaali reaalset kasutamist investeeringute, reguleerimise, turu arendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni abil, märgib Komisjon.

Vesiniku abil saab varustada energiaga sektoreid, kus elektri kasutamine ei ole võimalik, ning salvestada energiat, et tasakaalustada mitmesuguseid taastuvenergiavooge. Seda saab siiski saavutada üksnes avaliku ja erasektori koordineeritud tegevusega EL-i tasandil. Esmatähtis on arendada taastuvallikatest, peamiselt tuule- ja päikeseenergia abil toodetud vesinikku. Kuid lühikeses ja keskpikas perspektiivis on siiski vaja kasutada muid vähese CO2-heitega vesiniku liike, et kiiresti vähendada heidet ja toetada elujõulise turu arengut.

Üleminek peaks toimuma etapiviisiliselt:

- Aastatel 2020–2024 toetatakse vähemalt 6 GW-ste elektrolüüsiseadmete paigaldamist ning kuni ühe miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmist taastuvallikatest.

- Aastatel 2025–2030 peab vesinikust saama lõimitud energiasüsteemi lahutamatu osa vähemalt 40 GW-ste elektrolüüsiseadmetega kuni kümne miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmiseks ELis.

- Aastatel 2030–2050 peaks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia jõudma küpsusfaasi ning olema laialdaselt kasutuses kõigis sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keeruline.

Selleks et aidata kaasa strateegia elluviimisele, lõi Euroopa Komisjon kolmapäeval koos tööstusjuhtide, kodanikuühiskonna esindajate, riikide ja piirkondade ministrite ning Euroopa Investeerimispangaga Euroopa saastevaba vesiniku liidu. Liidu ülesanne on leida investeeringud tootmise suurendamiseks ja ergutada saastevaba vesiniku nõudlust EL-is.

Et toetus läheks kõige puhtamale tehnoloogiale, töötab Komisjon selle nimel, et võtta kasutusele ühtsed normid, ühtne terminoloogia ja sertifitseerimine, mis põhinevad mõjuhinnangutel, on seotud kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktidega ning kooskõlas EL-i jätkusuutlike investeeringute taksonoomiaga. Komisjon teeb ettepaneku poliitika- ja reguleerivate meetmete kohta, millega pakkuda investoritele kindlust, hõlbustada vesiniku kasutuselevõttu, edendada vajalikku taristut ja logistikavõrku, kohandada taristu planeerimise vahendeid ja toetada investeeringuid eelkõige taastekava "NextGenerationEU" kaudu.

Senine energiasüsteem koosneb eraldi väärtusahelatest

Praegune energiasüsteem on endiselt üles ehitatud mitmele paralleelsele vertikaalsele energia väärtusahelale, mis seovad konkreetsed energiaallikad jäigalt konkreetsete lõpptarbimissektoritega, energiat märkimisväärselt raisates.

Näiteks on transpordisektoris ülekaalus naftasaadused, samuti kasutatakse neid tööstuse lähteainetena. Sütt ja maagaasi kasutatakse peamiselt elektri ja soojuse tootmiseks. Elektri- ja gaasivõrke kavandatakse ja hallatakse üksteisest sõltumatult. Turueeskirjad on suures osas ka eri sektoritele erinevad. Sellise eraldava mudeliga ei saa kliimaneutraalset majandust saavutada. See on tehniliselt ja majanduslikult ebatõhus ning põhjustab suuri kadusid heitsoojuse ja väikse energiatõhususe näol, märgib Komisjon.

Üks võimalus sektoreid lõimida on kasutada saastevaba vesinikku. Seda saab kasutada lähteainena, kütusena või energiakandja ja -salvestina ning sellel on palju võimalikke rakendusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris. Mis kõige olulisem, sellest ei eraldu CO2 ega peaaegu mingit õhusaastet.

Seega on vesinik lahenduseks tööstusprotsesside ja majandussektorite CO2-heite vähendamisel, kus see on hädavajalik, aga keeruline. Seetõttu on vesinik oluline ja toetab EL-i kohustust saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus ja ülemaailmseid jõupingutusi täita Pariisi kokkulepet, märgib Euroopa Komisjon.