Pakkumisi mõisa peahoone ja seda ümbritseva kinnistu ostuks ootab RKAS 8. septembrini.

Voltveti ehk Tihemetsa mõisa on esmakordselt märgitud 1601. aastal. Enamik olemasolevast hoonestusest on pärit 19. sajandist. Peahoone ehk härrastemaja on hilisklassitsistlikus stiilis ja valminud 1830. aastal. Keskosa kaunistavad nelja sambaga portikus, millel on kuldsed lõvifiguurid.

Hoones on tegutsenud põllumajandustehnikum, mille tarbeks on hoonet 1930-70-ndatel mitu korda ümber ja suuremaks ehitatud. Mõisahoone kolmas korrus on samuti peale ehitatud hiljem. Lisaks on juurde ehitatud külgtiib, milles asub korterelamu ja mis ei kuulu müüdava objekti juurde.

Voltveti mõisa juurde kuulub Voltveti mõisapark, mis asub kõigil kolmel müüki pandud kinnistul. Peahoone esisel alal paikneb avar muruplats koos purskkaevuga. Mõisapark on liigirikas ja sellel paikneb üle 100 taksoni erinevaid puu- ja põõsaliike, sealhulgas haruldasi. Mõisapargis paikneb ainulaadne maakivist mõisa grott.

Voltveti mõis on peamiselt 19. sajandi esimesel poolel kujunenud hooneterikas ansambel. Voltveti saksakeelne nimi on Tignitz. 1631. aastal omandas mõisa rittmeister Dietrich Wolffeldt, kelle nimest on hiljem tuletatud mõisa nimi Voltveti. Mõisa näol oli tegemist eraomandusliku rüütlimõisaga nagu enamiku Eesti mõisate puhul. Wolffeldtide suguvõsa käes püsis mõis kuni 1737. aastani, aastast 1786 kuni võõrandamiseni oli von Stryckide valduses.

Voltveti mõisa peahoone selle külge ehitatud pargipoolse õppetiivaga (hilisem õpilaskodu) jäi tühjaks, kui haridusministeerium otsustas üleöö 1. septembrist 2016 sulgeda seal tegutsenud Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoha ja tuua metsanduse, autotehnikute, arboristide õpetamise Pärnu linna, kirjutab Pärnu Postimees.