Pärnumaal Tihemetsas asuva Voltveti mõisa peahoone ja seda ümbritseva kinnistu alghinnaks oli 97 000. RKAS-ist öeldi ERR-ile, et parima pakkumuse summat ei saa veel avaldada.

"Peale pakkumuste kvalifitseerimist ja kinnitamist saame seda ka teha, ajaliselt juhtuks see ilmselt järgmise nädala lõpus või ülejärgmise nädala esimeses pooles," ütles RKAS-i müügijuht Marko Künnapas.

Müüdi kolm kinnistut tervikvarana – Peahoone tee 2, millel on endine koolimaja hoone (kinnistu pindala 22 135 ruutmeetrit); Voltveti mõisapark P1, kus asuvad Voltveti mõisaait-kuur ja lehtla-paviljon (kinnistu pindala 47 920 ruutmeetrit) ning Voltveti mõisapark P3, millel hooneid ei ole (kinnistu pindala 27 882 ruutmeetrit).

Künnapase sõnul pandi Voltveti mõis müüki, kuna tegemist on riigile mittevajaliku varaga ja mõistlikum on anda see erakätesse. "Kinnisvaraga kaasnevad omaniku kohustused ning haldus- ja hoolduskulud ning ilma edasise plaanita ei ole mõistlik hooneid meie portfellis niisama hoida," märkis ta.

Voltveti mõisa peahoone selle külge ehitatud pargipoolse õppetiivaga (hilisem õpilaskodu) jäi tühjaks, kui haridusministeerium otsustas üleöö 1. septembrist 2016 sulgeda seal tegutsenud Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoha ja tuua metsanduse, autotehnikute, arboristide õpetamise Pärnu linna.

Kuivõrd tegu on mälestise ja kaitsepargiga, kaasnevad uuele omanikule piirangud. Künnapase sõnul on olulisemad piirangud kinnismälestistest tulenevad piirangud, mõisapargi kaitsealadest tulenevad ning muinsuskaitselised piirangud.

"Kohustustena mainiksin ka parkide hooldamist, kortermaja elektri- ja veevarustusega seotud küsimused," lisas ta.

Voltveti ehk Tihemetsa mõisa on esmakordselt märgitud 1601. aastal. Enamik olemasolevast hoonestusest on pärit 19. sajandist. Peahoone ehk härrastemaja on hilisklassitsistlikus stiilis ja valminud 1830. aastal. Keskosa kaunistavad nelja sambaga portikus, millel on kuldsed lõvifiguurid.

Hoones on tegutsenud põllumajandustehnikum, mille tarbeks on hoonet 1930-70-ndatel mitu korda ümber ja suuremaks ehitatud. Mõisahoone kolmas korrus on samuti peale ehitatud hiljem. Lisaks on juurde ehitatud külgtiib, milles asub korterelamu ja mis ei kuulu müüdava objekti juurde.

Voltveti mõisa juurde kuulub Voltveti mõisapark, mis asub kõigil kolmel müüki pandud kinnistul. Peahoone esisel alal paikneb avar muruplats koos purskkaevuga. Mõisapark on liigirikas ja sellel paikneb üle 100 taksoni erinevaid puu- ja põõsaliike, sealhulgas haruldasi. Mõisapargis paikneb ainulaadne maakivist mõisa grott.

Voltveti mõis on peamiselt 19. sajandi esimesel poolel kujunenud hooneterikas ansambel. Voltveti saksakeelne nimi on Tignitz. 1631. aastal omandas mõisa rittmeister Dietrich Wolffeldt, kelle nimest on hiljem tuletatud mõisa nimi Voltveti. Mõisa näol oli tegemist eraomandusliku rüütlimõisaga nagu enamiku Eesti mõisate puhul. Wolffeldtide suguvõsa käes püsis mõis kuni 1737. aastani, aastast 1786 kuni võõrandamiseni oli von Stryckide valduses.