Miljardid laenuraha on kulunud jooksvate kulude katteks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahandusministeerium
Rahandusministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riik on praeguseks alates eriolukorra algusest võtnud erinevatel viisidel laenu kokku plaanitud viiest miljardist eurost 2,8 miljardit, mis on seni kulunud peamiselt jooksvate kulude katteks. Edasine lisaeelarve vajadus selgub peaministri sõnul alles septembris.

Riik on võtnud kasutusele Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) 15-aastase tähtajaga 750 miljoni eurone laen, emiteeritud 1,5 miljardi euro mahus 10-aastase tähtajaga võlakirju ja kuue kuni 12-kuuse tähtajaga võlakirju 575 miljoni euro eest.

Rahandusministeeriumi teatel kasutatakse kaasatud raha vastavalt riigikassa rahavoo vajadusele, seda nii maksude alalaekumisest tekkiva eelarvepuudujäägi kui viirusepuhangu mõjude leevendamise meetmete rahastamiseks.

Riigi rahavoogu juhitakse tervikuna, mis tähendab, et tulud ja kulud ei ole otseselt üksteisest sõltuvuses ning laenurahast on võimalik finantseerida kõiki kulusid.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on laenuraha kasutatud jooksvate kulude katteks, samas on seda aga läbi erinevate meetmete investeeritud majandusse.

"Kui me mõtleme selle peale, kuhu meil eelarves laenuraha läheb, siis arvestades seda, kui suur on majanduse kahanemine olnud, siis väga suur hulk raha on läinud lihtsalt jooksvate kulude katteks ehk siis maksulaekumise vähenemise katteks," ütles Helme.

Helme sõnul oleks muul juhul vaja teha suuri kärpeid ning see ei ole realistlik. "Kui keegi tuleb rääkima, et ärge jooksvateks kuludeks laenuraha kasutage, siis ta ei räägi tõsiseltvõetavat juttu," lisas ta.

"Samas ei ole absoluutselt õige öelda, et me pole kuskile investeerimisraha andnud. Nii Kredexile antud raha, MES-ile antud raha kui EAS-ile antud raha, need ei ole väikesed rahad, me räägime siin suurusjärgust miljard, on kõik ju investeeringuks majandusse ja investeeringuks erasektorisse eelkõige. Nii et sinna ta läheb," sõnas minister.

Lisaeelarvega viirusepuhangu mõju leevendamiseks mõeldud meetmete eelarvemõju on kokku 2,3 miljardit eurot, sinna hulka kuulub näiteks kütuseaktsiisi langetamise 269 miljoni eurone eelarvemõju, töötukassa töötasu hüvitis ja KredExi meetmed raskustesse sattunud ettevõtetele.

Edasine lisaeelarve vajadus selgub alles septembris

Suured investeeringud on riigieelarve tegemise käigus paketina ettevõetav arutelu, mis tähendab Helme sõnul, et see tuleb arutlusele alles septembris.

Peaminister Jüri Ratase sõnul oli riigil kaks valikut, kas võtta laenu või teha kärpeid. "Nagu te näete, siis kogu maailm on täna käitunud vastupidises suunas ja see on õige suund. Me oleme seda ka algusest peale öelnud, et seda kriisi me soovime teistmoodi lahendada kui kriisi, mis oli 12 aastat tagasi, et hoida majandust üleval ja käimas, et vältida võimalikult palju pankrotte. See on ainus võimalus tegelikult," sõnas Ratas.

"Kohalike omavalitsuste investeeringud on väga paljus ka juba reaalselt töös, reaalselt lähevad Eesti majandusse sisse. Ehitushanked, tellimused, ehitused käivad," lisas Ratas.

Peaministri sõnul tuleb uue lisaeelarve koostamiseks oodata ära suvine majandusprognoos, saada selgust maksulaekumistes ja seda saab otustada lähtuvalt suvisest majanduse olukorras. "Sellele küsimusele saame vastata septembri jooksul, kui hakkame arutama riigieelarvet," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: