Ekspertide hinnangul võib praegu laenatud raha tuua tulevikus lisavõlgu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti koroonakriisi tõttu laenatavate miljardite eurode intress on senini ülimadal ja seega ei too kaasa väga suuri intressikulusid. Samas võivad intressid tulevikus kasvada ja laenude tasumiseks võib tekkida vajadus tõsta ka maksukoormust.

Praeguseks on riik eriolukorra algusest alates laenanud 2.8 miljardit eurot 0,2 protsendise intressiga. Eesti Panga hinnangul ei ole summa küll suur, kuid oluline küsimus on see, kuidas intressimäär edasi kujuneb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse osakonna juhataja Peeter Luikmeli sõnul on praegu tehtud otsuseid madala intressi valguses kerge teha, aga reeglina võlakoormuse langetamine lihtne ei ole.

"Reeglina ei ole ükski riik suutnud oma võlakoormust väga radikaalselt 10 aastaga vähendada. Euroopa riikide praktika näitab, et ega seda võlga maksmistähtajal tagasi ei maksta, vaid tuleb uue laenuga uuesti finantseerida," ütles Luikmel.

Luikmeli hinnangul võivad tulevikku vaadates intressimäärad tõusta.

"Ilmselt see laen jääb meile päris kaua teenindada ja ilmselt mitte nii madala intressiga kui me täna saame. Selles mõttes tuleb kindlasti arvestada sellega, et isegi kui see intress oleks täiesti null, siis tõenäoliselt viie kuni kümne aasta pärast, sõltuvalt laenu võlakirja tähtajast, tuleb uut võlga võtta. Siis tõenäoliselt see võla teenindamise kulu saab olema suurem," rääkis Luikmel.

Ka rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ei välistanud laenu katmist uue laenuga.

"See sõltub asjaoludest, milline majandustsükkel siis saab olema, kas on mõistlik hoopis laenu tagasi maksta, ka selleks, et majandust jahutada ja hoida maksukoormust kõrgemana," kommenteeris Ross.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, reformierakondlase Jürgen Ligi hinnangul oli laen küll paratamatu, kuid selle kasutamine on ebaõnnestunud.

"Intressid ei ole praegu probleem. Intressid kahtlemata on mineviku konservatiivsuse tulemus suuresti ja praeguse rahatrüki tulemus, et saabki odavalt raha kätte. Aga tegelikult laenamise hinda tuleb vaadata koos kulutamise mõistlikkusega ja kulutamise pool on praegu palju kallim," sõnas Ligi.

Peeter Luikmeli sõnul võib riigi võlakoormuse suurenedes tulevikus kasvada elanike maksukoormus. "Ei ole ühtegi teist viisi, kuidas riigi kulusid katta, kui maksude teel. Riik oma valikutes on sunnitud siis tegema järjest mõnesmõttes Euroopa keskmisele riigile sarnasemaid otsuseid, mis tähendabki laiemas mõttes seda, et kui kulusid kärpida ei saa, siis tuleb makse tõsta," ütles Luikmel.

Märten Ross ütles, et seos riigi võla ja võimaliku maksude tõusu vahel on aga liiga kaudne.

"Neid seoseid võib ju filosofeerides nagu kaude tõmmata, aga sellist seost ma ei tõmbaks mitte kuidagi," ütles Ross.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: