ERR-i portaal kirjutas esmaspäeval, et 2021. aastal kerkivad Eesti riigi laenuteenindamise kulud ehk riigikassa võlakohustuste põhiosa ja intressimaksed 499 miljonile eurole, mida on 177 miljonit eurot rohkem kui laenuteenindamisele sel aastal kulub.

Võrreldes 2018. aastaga on kasvanud laenuteenindamise kulud 29 korda. See tähendab ühtlasi, et niigi fikseeritud kulutustega riigieelarves suureneb seotud raha osakaal veelgi. ERR uuris riigikogu rahanduskomisjoni liikmetelt, mis mõju see Eesti eelarvepoliitikale avaldab.

Kokk: laenuvõtmine on vajalik ja sellega tuleb majandust turgutada

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles ERR-ile, et lisanduv summa pole praegu kõige positiivsem, kuid vaadates teisi EL-i riike, pole võimalik ka teisiti toimida.

"Oluline see, et riigipoolsed laenud on sõna otseses mõttes majanduse turgutamiseks ja elevandmiseks," rõhutas Kokk ja ütles, et see on ka tema erakonna vankumatu seisukoht.

Kokk ütles, et uue aasta riigieelarve veel paigas pole ning ülejäänud kulud sõltuvad paljudest erinevatest otsustest.

"Kui me teeme mõistlikke otsuseid, mis turgutavad majandust, siis see summa ei ole selline, mida ei oleks võimalik ära teenindada," lisas Kokk.

Ligi: valitsus on olukorra lahendanud valesti

Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (Reformierakond) ütles ERR-ile, et laenu oleks pidanud niikuinii võtma, kuid tema poleks isiklikult riigi reserve ära kulutanud.

"Kui see laen oleks läinud kuidagi asja ette ja kui see üldine olukord oleks riigi rahanduses talutav, siis poleks hullu. Hull lugu on, et me olime enne kriisi väga sügavas miinuses ja nüüd selle kriisi varjus kirjutati eelarvesse jätkusuutmatud kulud," ütles Ligi.

Ligi lisas, et valitsuses tegelevad rahandusega võhikud ning rahandusministri ja majandusministri väljaütlemised pole loogilised. See, et väidetavalt riigitöötajate tasutud maksud hoiavad majandust üleval ning ükskõik, milliste kulutuste tegemine tuleb maksurahana tagasi, on Ligi sõnul absurdne.

"Selle laenuga leppimine oli loomuliku arusaamise juures, et leevendame ajutisi probleeme," ütles Ligi ja lisas, et riigieelarve on juba varjatult lõhki, sest on tehtud kulutusi, mis pole kriisiga seotud.

Suur probleem on ka Ligi sõnul KredExi laenugarantii, mille tingimused ei kutsu laenu võtma.

"1,5 miljardist on juuli alguse seisuga käiku lastud ainult viis protsenti. Reaalne majandusse minema pidanud raha seisab ja sellega on juba korralikult aega raisatud," ütles Ligi ja täpsustas, et välja on käidud 76 miljonit eurot.

Ligi sõnul pole ka mingisugust majanduslikku loogikat selles, et riik otselaene välja jagab.

"Valitsustel ei ole seda pädevust ja otsustust minna otselaene andma. Riik on endale seadnud laenuandja tarkuse, aga seal pole ühtegi inimest, kes taipaks midagi laenuandmisest. See on ennekuulmatu, sellist asja pole enne tehtud," ütles Ligi.

Reitelmann: pole tarvis reformierakondlikku paanikat tekitada

Komisjoni liige Urmas Reitelmann (EKRE) ütles ERR-ile, et 177 miljonit on suur summa ja see talle rõõmu ei tee, kuid ta nentis, et Eestil pole tegelikkuses üldse suur laenukoormus.

"Ausalt selles ettevõtmises minule ohumärki peakohale ei tekkinud. Näha oli, et see tendets on olemas ja kuna neid täpseid numbreid ei olnud, siis ei saanud summat hinnata," ütles Reitelmann selle kohta, kuidas lisaeelarve riigikogus hääletamisel oli ja laenutingimusi täpsustati.

Reitelmann ütles, et ei karda, et eelarve kuidagi lõhki läheks, sest tema sõnul on maksulaekumine olnud korralik ning aktisiisilangetused on mõjunud erakordselt positiivselt.

"Seda reformierakondlikku mantrat, et riik ei tohi laenu võtta, seda jaburat juttu pole mõtet ajada," ütles Reitelmann ja lisas, et enne probleemide ilmnemist pole alust paanikaks.

Reitelmann ütles, et kunagi ei või teada, milline olukord Eestis sügisel on. Ta lisas, et tuleb valmis olla uueks koroonalaineks ning praegu on raske hinnata, kuidas see majanduslikult riiki mõjutab.

"Kui kogu Euroopa praegu massiivselt laenu võtab, siis Eesti peab olema vaimuhaige, kui ta seda ei tee," ütles Reitelmann.

Sikkut: lisanduv kulu kitsendab riigieelarvet

Komisjoni liige Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ütles ERR-ile, et 177 miljonit lisanduvat kulu on Eesti riigi kontekstis väga harjumuspäratu suurusjärk.

Samas ütles Sikkut, et tema hinnangul on praeguses olukorras soodsatel tingimustel laenuvõtmine mõistlik, kuid tuleb tähelepanu pöörata, kuidas seda raha kasutatakse.

"Kõige valusam on see, et lõpuks tuleb riigieelarve tulu maksudest. Kui on ikkagi soov teha kulusid senises mahus, siis lõpuks jõuame ikka maksutõusuni ja sellel saavad olema keerulised arutelud," ütles Sikkut.

Sikkut nentis, et kui lisaeelarve hääletamisel laenupiiri suurendati, oli juba teada täienev eelarve kulu.

"See laenupiiri suurendamine oli selles mõttes varuga, et ei olnud plaani kohe homne päev täismahus see viiemiljardine laen võtta," ütles Sikkut.

Samas lisas Sikkut, et järgmisesse ja ülejärgmisesse aastasse ettevaatav plaan ei tulnud tol hetkel arutamisele. Sikkut nentis, et seetõttu on ka Lõuna-Euroopa riikides eelarve tasakaalu saavutamine olnud probleemiks, sest pidevalt on lisandunud erinevaid fiksseeritud kulusid, mille mõju pole pikaajaliselt analüüsitud.

"Laenuraha on läinud praegu lihtsalt kulude kattes, koalitsioonis kokkulepitud asjadele, millel ei ole tuleviku jaoks suurt väärtust. Siis tuleb meil kõigil neid laene kümneid aastaid tagasi maksta, ilma, et me oleks nendest suurt midagi saanud," ütles Sikkut.

Savisaar: selles summas mingit ohtu pole

Kuina ükski keskerakondlasest rahanduskomisjoni liige ERR-i telefonikõnedele ei vastanud, vastas küsimustele keskkonnakomisjoni liige Erki Savisaar. Ta ütles ERR-ile, et võrreldes 2021. aasta laenuteenindamise kulu selle aasta eelarvega, on kõik proportsioonis, sest ka laenusumma on tuleval aastal suurem.

Savisaar tõdes, kui lisaeelarve riigikogus hääletusel oli, sai ta kohe aru, et sellega kaasnevad suuremad fikseeritud kulud eelarves.

"Eesti võlakoormus on Euroopa kõige madalam, meie laenuteenindamise tasud on seejuures mõistlikud," ütles Savisaar.

Sarnaselt teiste koalitsiooniparteide esindajatele ei näinud Savisaar riski, et eelarve kuidagi lõhki saaks minna.

"Ärme rutta siin nüüd ette, kõik otsused on tehtud kaalutletult. Laen on ainult üks finantsvahenditest, kuidas eelarvet teenindada. Neid võimalusi on igasuguseid ja arvestame ka seda, et Eesti rahanduspoliitika on väga konservatiivne," ütles Savisaar.