Inimese kohta on öeldud, et liigina iseloomustavad teda ratsionaalne mõtlemine ja ebaratsionaalsed teod. Mina parandaksin seda tähelepanekut: ka mõte on tegu, vähemalt sõnades väljendatult.

Seega on ratsionaalne mõtlemine tihtipeale illusioon. Esiteks on inimene väga harva võimeline täielikult irduma enda tunnete sisekosmosest. Teiseks on ratsionaalne mõtlemine n-ö töö tellija materjalist: see on võimalik ainult nendes raamides, mis konkreetsel indiviidil olemas on.

Mõttemolekule võib justkui kainelt kokku panna küll, kuid tulemuse määrab siiski lähteandmete rohkus ja kvaliteet, nendevaheliste seoste adumise täpsus ning kõige enam vast inimese hoiakute ja arusaamade palett.

Lihtsalt öeldes: mida tugevam on eelsoodumus teatud laadi suhtumiseks, seda hägusam saab loogika.

Võtkem või lause, mida ma tänavuse koroonaaja vältel olen üsna tihti kuulnud ning mitte ainult juhusliku taksojuhi või ainult Kroonikat lugemisvarana kasutava kodaniku käest. Kuuleb ka tublides toimetustes või teiste niinimetatud valgeakraeametite esindajate suust.

Et miks küll see või teine riik peab ikka tolle riigi elanikele nii rangeid koroonapiiranguid rakendama. Et ju see ikka on seotud mingi suhtumisega selle riigi valitsuses või et tolles riigis on kindlasti tehtud või öeldud midagi sellele riigile vastumeelset, mille eest nüüd justkui kätte tasutakse.

Meie puhul on see jutt käinud enamjaolt Soome ja Eesti vaheliste liikumispiirangute kohta, aga ka Rootsiga asjaajamine on tihti samasuguste mõtisklustega seotud.

Kõige enam olen kohanud kindlas kõneviisis esitatud väidet, et Soome n-ö rohevasakpoolne valitsus on olnud häiritud EKRE juhtide Mart ja Martin Helme perekondlikus raadiodialoogis kõlanud halvustusest Soome peaministri Sanna Marini ning valitsuse aadressil. Ning et vahepeal jõus olnud liikumispiirangud olla nende väljaütlemistega kuidagi seotud.

Lubage ma olen nüüd pisut otsekohene: selline väide on täielik jura! Loomulikult on Helmete jutt olnud matslik, aga Soome peaministril on muudki teha kui paari tähelepanunarkomaanist poliitiku iganädalase loba peale kujundada oma riigi välis- ja tervishoiupoliitikat. Lisaks on praeguse Soome valitsuse tuumikministrid osutanud kriisiolukorras silmapaistvat tugevust ning pingetaluvust – seega on veel kahekordselt jabur mõelda, et nad mingi mõttetuse peale solvuksid ning veel selle solvumise kuidagi poliitikakujundamisse kannaksid.

Koroonakriis pole Eurovisioon, kus teatud riigid moodustavad kultuurilis-poliitilisi blokke ning annavad siis üksteisele punkte vastavalt meeldivuse astemele. Lisaks ei ole Euroopas ka Donald Trumpi taolist võimukandjat, kes nii riikide, riigipeade kui ka koroonaviiruse leviku suhtes võib olla ühel nädalal ühel, teisel nädalal teisel ning kolmandal nädalal juba viiendal seisukohal.

Meie mail on langetatud valikuid siiski parimal võimalikul moel teadlastelt pärinevale informatsioonile tuginedes. Tunnetel pole olnud koroonapiirangutes kohta, veel vähem mingil kujutletaval haavumisel.

Ühe erandiga. Kui vaadata Ühendkuningriigi viimast koroonapiirangute otsuseid, siis mingil müstilisel põhjusel on Eesti koos Lätiga endiselt nende riikide nimekirjas, kust saabujad peavad Ühendkuningriikides kahenädalasse karantiini jääma. Sellel pildil on küll midagi valesti, võttes arvesse, et näiteks Soomest ja Leedust Ühendkuningriiki saabudes karantiin ei rakendu.

Ma muidugi ei usu, et tegemist oleks Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni või briti valitsuse solvumisega Eesti aadressil. Küll aga võiks pisut uurida, milles asi: kas on kasutatud Eesti puhul väga vananenud andmeid koroona leviku kohta või on karantiinivabade riikide väljavalimiseks kasutatud klassikalise briti huumori stiilis näiteks täringuid.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.